Ettevõtjad: süüd nähakse vaid tööandjal

Äripäeva tänane kaanelugu kirjutab, et samal ajal, kui Eestit kimbutab tööjõupuudus, tülitsevad tööandjad ja töötajad üha rohkem. Nimelt on viimase kahe aastaga on tööinspektsioonile esitatud varasemast koguni 57% enam kaebusi. Kõige probleemsemad valdkonnad töövaidlustes on ehitus-, kaubandus- ja transpordisektor.

Enim vaidlusi tekitab tööandjate ja töötajate vahel palk, ütles transpordiettevõtte KaroTrans AS juhatuse liikme Meelis Lippe. Lippe rääkis, et pani juba 1995. aastal tähele, et pärast palkade tõstmist hakkasid töötajad endale kalleid autosid liisima ja kui siis mõne aja pärast palgast jälle puudu jäi, süüdistati ikka ja jälle just tööandjat. „Palju see tavainimene ikka ise süüdi tahab olla. Kui sportlane treenib üle, on ka treener süüdi. Kui kiirust ületades trahvi saadakse, on jälle politsei süüdi, et ta kiirust mõõtis,“ märkis ta.

KaroTransis on töötaid üle 40 ja Lippe sõnul on enamik neist pika staažiga. Korra on ettevõte pidanud ka töövaidluskomisjonis käima, aga enamasti lahendatakse arusaamatused omakeskis.

Tööandja pidagu näpuga järge

Ehitusfirma AS Lemminkäinen Eesti juht Sven Pertens märkis, et ehituses on palju vaidlusi loomulikel põhjustel – töö on tihtipeale hooajaline ning ehitusettevõtteid ja sel alal töötajaid palju.

Pertensi sõnul pole nende ettevõttes märgata, et vaidluste arv oleks suurenenud. Töövaidluskomisjoni jõudis tema sõnul vaidlus viimati koguni kümmekond aastat tagasi. „Kui ettevõttes on mõistlik personalijuht, siis lahenevad arusaamatused nii, et kolmas osapool ei pea sekkuma,“ ütles ta.

Pertens ütles, et töövaidluskomisjonis asutakse tavaliselt nõrgema ehk töötaja poolele. Tema sõnul peaksid tööandjad lepingust väga punktuaalselt kinni pidama ja näpuga järge pidama, millised on tema täpsed kohustused. „Tänapäeval on inimesed piisavalt haritud, et otsida tööandja käitumises vigu,“ ütles ta.