Lõika konkurendi naabrusest kasu

Ettevõtte algusjärgus tuleb valida sobiv äripind, mis järgiks nii ettevõtja kui ka klientide vajadusi. Kui enda vajaduste hindamisega saab ettevõtja tavaliselt hakkama, siis kliendi omi on ette näha raskem.

Nii võib juhtuda, et esialgne asukoht ei osutu hiljem parimaks valikuks, mistõttu tuleb leida uus ja sobivam. Selliselt kolis näiteks plaadipood Terminal Tallinnas Ahtri tänavalt Kaubamajja. Poe juhataja Sander Varuski sõnul oli varasem asukoht Admirali maja esimesel korrusel n-ö nurga taga ega jäänud eriti inimeste liikumisteele.

Keskusest saab kõik kerge vaevaga

Pärast aastat Admirali majas tuli teha valik uue koha kasuks, milleks osutus Kaubamaja. “Üks asi, mis Ahtri tänavast ja hilisemast silma jäi, et pealinlased on väga harjunud keskuste kultuuriga,” märkis Varusk, kelle sõnul loodavad linlased leida kõik vajaliku keskustest, liikugu nad siis jalgsi või autoga. “Meil ei ole selliseid poetänavaid nagu mõnes metropolis – Inglismaal või mujal Euroopas – et inimesed saaksid minna šoppama keskuste asemel poetänavatele,” lausus ta. Sellest tulenevalt on Eestis riskantne teha iseseisvat tänaval asuvat poodi.

Keskuse pinna rent võib aga alustava ettevõtte jaoks olla kulukas. Näiteks tuli Terminalil Admirali majas tasuda ligi 100 ruutmeetri eest vähem kui kaubamajas 70 ruutmeetri eest. “Keskuses võib küll olla kõrgem rendihind, aga samas on see koht, kus inimesed reaalselt käivad,” tõi Varusk välja.

Uue asukohaga Kaubamajas on Varusk rahul. Tema sõnul on võrreldes Admirali majaga vahe märgatav, sest viimases oli külastajaid oluliselt vähem. “Soovime jõuda ka inimesteni, kes otseselt ei tule meie poodi,” sõnas Varusk, kelle sõnul satuvad plaadipoodi nüüd paljud needki, kes varem kaupluse olemasolust isegi ei teadnud. “Esimesel päeval oli palju üllatunud pilke – inimesed tulid sisse ja kiitsid, et sellist poodi ei olegi mujal,” märkis ta.

Väiksem kaubavalik võimaldab kliendiga pikemalt suhelda

Lisaks plaatidele ka filme ja mänge müüva Terminali puhul on külastajate rohkus väga oluline. Varuski sõnul on kasulik, kui poes on palju inimesi, kes sobravad ja korraga ringi vaatavad, sest toodete valik on väga lai ja nii on ostu tõenäosus suurem.

Admiralis olnud väiksem klientide arv võimaldas aga pühendada rohkem ­aega ühele kliendile. “Seal oli see luksus, et vahest juhtus nii, et sai tund aega ühe kliendiga rääkida ja plaatide kohta soovitusi anda,” lausus Varusk. Nii tekkis klientidega usaldav suhe, tänu millele oli uude kohta kolides püsi­kliente kergem kaasa meelitada.

Varusk lisas, et nende endistesse ruumidesse Admirali majas kolib tõenäoliselt digitehnikat pakkuv kauplus – hõredama külastatavusega asukoht on sellisele poele sobilikum, sest ostud on kallimad ja näiteks televiisori ostja võib vajada tähelepanu, mida rahvarohkem pood ei võimalda.

Ümbruskonnast on kasu lõiganud ka konsultatsiooniettevõte Peegel ja Partnerid OÜ, mis on alates 2010. aastast tegutsenud Tallinnas Veerenni tänaval suures ühiskontoris koos nelja ettevõttega. “Kui ma firmat tegin, kaalusin erinevaid asukohavalikuid, aga tundus, et kõige mõistlikum on mitte minna üksinda kuskile viie ruutmeetri suurusele pinnale istuma, vaid leida kohe suurem kooslus, kes loomemajanduse, eelkõige turunduse ja kommunikatsiooni alal tegutsevad ja üksteist täiendavad, mitte ei konkureeri,” põhjendas ettevõtte juht Erki Peegel.

Peegli sõnul on Veerenni tänaval asuvas kontoris eri ettevõtete peale kokku ligi 40 töötajat, kes kõik on seotud turunduse või kommunikatsiooniga, ometigi on firmade tegevusalad piisavalt erinevad, et mitte üksteise kliente üle lüüa. Peegli hinnangul on protsess pigem vastupidine.

“Kuna digitaalmeedia ja tavapärase suhtekorralduse piirid on muutnud järjest hägusamaks, ei tehta enam tavapärast reklaamikampaaniat, vaid proovitakse seda integreeritult lahendada,” nentis ta. Sellevõrra olulisem on, et valdkonna inimesed teeksid omavahel koostööd.

“Selles mõttes on olukord ühtpidi kliendi jaoks väga mõnus, et ta saab ühest kohast erinevad teenused kätte, aga teisalt on meile endile oluline, et saaks uusi ideid kiirelt kohvinurgas põrgatada kolleegidega teistest ettevõtetest, kes samas ruumis töötavad,” märkis Peegel.

Peegel lisas, et selline lahendus ei pruugi sobida igale alustavale ettevõttele, sest sõltub väga palju valdkonnast ja koostöö võimalustest. Küll aga soovitab ta loomingulises valdkonnas töötavatele ettevõtetele jagada ühist kontorihoonet või büroopinda. “Ei tohiks karta, et äkki sa nende pärast, kellega kontorit jagad, kaotad kliente. Ma arvan, et Eestis on pigem liiga vähe koostööd,” lausus ta.

Kontor vanalinnas ei annaks midagi juurde

Rohkem aega ühele kliendile kulub ka juhul, kui klient tuleb ettevõttest ostma teenust. 3K&T Raamatupidamine OÜ juhatuse liikme Kersti Partsi sõnul on ettevõte juba aastaid asunud Laki tänaval, kust ära­kolimine, näiteks südalinna, pole tulnud mõttessegi. “Raamatupidamisteenuse puhul ei ole mõtet vanalinna suuri tasusid maksta – see ei anna firma väärtusele midagi juurde, et sul on kontor vanalinnas,” märkis Parts.

Parts lisas, et klientideks olevad ettevõtete juhid on nii või teisiti sunnitud palju ringi liikuma, mistõttu pole asukoht Laki tänaval nende jaoks kauge, pigem mugav, et nad saavad maja ees tasuta parkida ega pea mõtlema, millal parkimisaeg täis saab või kui kaua teenusepakkuja külastamine aega võtab.

Restorani puhul on asukoht kriitilise tähtsusega. Ehkki parkimine on oluline ka restorani klientide jaoks, peab söögikoht siiski arvestama asukoha populaarsusega. Tallinnas Falgi teel asuva restorani Kuldmokk kaasomanik Annika Arras ütles, et auto­juhtidele mõeldes pidasid omanikud oluliseks, et saaks ajutiselt parkida ja päeva­prae kaasa osta.

Olulisem eeldus asukoha valikul oli kahe aasta eest alustanud ettevõtte puhul see, et asukoht jääks tuiksoonele ehk klientidele tee peale. “Kui ikka eelnevalt väga põhjalikku kogemust ei ole, siis ei julge küll minna tegutsema kuhugi ekstreemsesse kohta, kuhu inimesed peavad spetsiaalselt kohale tulema,” märkis Arras.

Poole aasta eest avatud Kuldmoka restoran asub praegu vanalinna piiril, kuid ­Arrase sõnul on restorani rendihind mõistlik. “Kalliks läheb siis, kui siseneda vanalinna,” nentis ta.

Vanalinn on toitlustuspiirkonnana tuntud, ent vanalinna ääreala Falgi teel seda veel kahe aasta eest ei olnud. Arrase sõnul sai oluliseks argumendiks Falgi teele kolimisel sinna kahe uue söögikoha tekkimine – tänavale rajatud pubi ja kiirtoitlustuskoht erinesid märkimisväärselt Kuldmokast, mis tähendas, et konkurentidega sai ala toitlustuspiirkonnana restorani jaoks väärtust juurde.

Pealinnast leiab laohoone vaevaliselt

Kontori või poe asukoha valimisest keerulisemakski võib alustava ettevõtte jaoks osutuda sobiva laohoone leidmine.

“Keskmise või väiksema suurusega laohoonet on tegelikult väga raske leida, sest pakkumisi üldse ei ole,” nentis Greenhansa OÜ juht Riho Must. Ta lisas, et eriti on puudus 100–200 ruutmeetri suurustest renoveeritud laohoonetest, mida sobiks ka kliendil külastada.

Musta sõnul võib saada küll platsi või nurga mõnes suuremas hallis, mida logistikafirmad pakuvad, aga sellisel juhul ollakse sõltuv territooriumi või ruumi haldajast. “Oma lattu lähed ükskõik mis kell, kas või öösel kell kaks, kui on vaja, aga sinna mitte,” sõnas ta.

Oma veebipoe jaoks kulus Mustal laopinna leidmiseks ligi aasta – poole aasta eest õnnestus tal rentida ligi saja ruutmeetri suurune laohoone Ülemiste Citys. “See on koha poolest ideaalne – saab suure autoga ligi, saab väikese autoga ligi, teed on korras ja ümber maja toimib ideaalne hooldus,” kirjeldas Must.

Kuna peamiselt on veebipoest tellijad pärit Tallinnast või Harjumaalt, soovis Must leida lao asukohaga linna piires. Musta sõnul on linnas mugavam ladu omada, kuna ligipääs kaubale on sel juhul lähemal. “Kulleritega on näiteks nii, et nemad tulevad täiesti suvalisel ajal, helistavad viis minutit ette ja ütlevad, et tõin teile kaupa, tulge võtke maha,” selgitas Must ja lisas, et linnas on sellisel juhul võimalus kiiremini reageerida.

Autor: Merilin Sarapuu, kaasautor