OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,27%5 985,26
DOW 300,77%44 636,23
Nasdaq 0,31%19 063,45
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,98

OMX Baltic−0,33%268,99
OMX Riga−0,14%873,04
OMX Tallinn−0,57%1 716,51
OMX Vilnius−0,07%1 040,91
S&P 5000,27%5 985,26
DOW 300,77%44 636,23
Nasdaq 0,31%19 063,45
FTSE 1000,36%8 291,68
Nikkei 2251,3%38 780,14
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%108,98

29.09.15, 13:14

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kuidas kaitsta oma pangaandmeid?

Turvaline internetikasutus võib päästa pangakonto väärkasutusest, rõhutab Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse juht Lee Maripuu.

Äripäev

Kuidas kaitsta oma pangaandmeid? Foto: PantherMedia/Scanpix

Kaitseta arvuti kaudu on kurikaeltel ligipääs andmetele ja infole, mida inimene ei soovi kogu maailmaga jagada või millega on võimalik tekitada rahalist kahju.

Lee Maripuu annab nõu, kuidas oma infot kaitsta.

1. Kasuta turvalist arvutit. Internetti ühendatud arvutisse saab sisse tungida eri teid pidi: turvaaugud operatsioonisüsteemis või rakendusprogrammides, avades viirusega nakatunud e-posti või kasutades erinevad suhtlusprogramme. Kui sa ei ole kindel arvuti turvalisuses või kasutad avalikku arvutit ja internetivõrku (näiteks lennujaamas või raamatukogus), tasub pigem vältida internetipanga kasutamist või krediitkaardiga ostude sooritamist.

2. Isikuandmete jagamisel ole kitsi. Isikuandmete ja rahaasju (pangakaardi PIN-kood, krediitkaardi andmed, internetipanga paroolid) puudutava info avalikustamisega internetis tasub olla pigem kitsi. Oma andmete jagamisel e-posti teel tuleks kindlaks teha, kas andmete küsija ikka on see, kellena end esitleb ja uurida, miks andmeid küsitakse.

3. Paroolid olgu tugevad ja keerulised. Sarnaselt koduukse lukule on arvuti või internetipanga lukuks paroolid, mis peaksid olema võimalikult tugevad ja keerulised. Enimlevinud paroolideks on aga ikkagi kasutaja sünnikuupäev, admin, 1234 või abcd, mis on lihtsasti äraarvatavad. Tugev ja turvaline parool peaks sisaldama nii tähti kui numbreid ja tavatähestikus puuduvaid märke.

4. Sea oma rahakasutusele limiidid. Oma rahakasutusele saad ise seada limiidi. Deebet- ja krediitkaardi kasutuslimiite saad muuta internetipangas, internetipanga limiite ei saa turvalisuse kaalutlustel muuta mujal kui kontoris. Pangakaardi kasutuslimiit tasub hoida igapäevaostudeks vajalikul mõistlikul tasemel, et vältida emotsionaalseid, kuid tarbetuid oste ning piirata ka võimaliku varguse korral kahju ulatust.

5. Tea, mis sinu pangakontol toimub. Võimalike varguste ja kaardi väärkasutuse avastamiseks jälgi regulaarselt oma kontoväljavõtet. Igal ajal saad seda vaadata internetipangas, lisaks on kiirteade, saldo mobiilis jmt.

6. Internetipangas ole tähelepanelik. Internetipangas turvalisuse suurendamiseks tasub meeles pidada, et netipank avaneb alati eraldi aknas. Ühendus peab olema krüpteeritud, see tähendab, et aadressi alguses on https:// ja lehel olev tabaluku ikoon peab olema kinni. Tabaluku ikoonil klõpsates peab avanema kasutatava panga internetipangale kuuluv Verisign’i sertifikaat. Paroolikaardi koode on lihtne kopeerida, seepärast tasub autentimisel eelistada ID-kaarti või Mobiil-ID.

7. Tee kindlaks, kellele oma andmeid esitad. Eestiski levivad näiliselt mõne tuntud ettevõtte või ametiasutuse e-kirjad, millega püütakse inimeste pangakaardiandmeid kätte saada. Need kirjad ja veebilehed on enamasti kujunduslikult veenvad, mistõttu ei pruugi inimene pettust kahtlustadagi. Kahtluse korral tasub alati oma kodupangast üle küsida, kas nad on oma klientide andmeid uuendamas. Kui andmeid palub mõni ettevõte, tasub mõelda, kas sul on andmeid küsiva asutuse või ettevõttega mingi seos, kas kirja vormistus on korrektne ja sisu loogiline?

8. Ostle turvalises e-kaupluses. Enne internetist ostmist tasub uurida e-kaupmehe tausta kui ka teiste tarbijate hinnanguid selle ettevõtte kohta. Lase poe nimi läbi mõnest otsingumootorist, uuri foorumitest. Usaldusväärsust suurendab see, kui e-poe veebilehel on nõutud ja vajalik teave: ettevõtte nimi, asukoht, e-posti aadress ja telefoninumber, kuhu probleemiga pöörduda; samuti kauba tagastamise, pretensiooni esitamise ja garantii tingimused. Nende andmete puudumisel jäta ost pigem tegemata.

9. Kehtesta reeglid internetist ja nutiseadmetest asjade ostmiseks. Nutiseadmega mängu, rakenduse või kauba tellimisega internetist saavad hakkama ka lapsed. Vanematel tasub jälgida oma krediitkaardi väljavõtet, et seal ei oleks üllatustehinguid. Nutiseadmes tuleb enne rakenduse allalaadimist kindlaks teha, kas tegu on tasuta või tasulise tootega. Kui ei saa aru, kas ja kui palju rakendus maksab või kuidas sellest loobuda saab, tasub jätta see tellimata.

10. Jaga infot võimalikust kuriteost. Ka pangakaardi väärkasutuse ja internetikuritegude puhul on aeg oluline faktor. Seetõttu tuleb iga võimaliku kahtluse (pangakaart on kadunud/varastatud, kontol on kummalisi tehingud jne) korral kohe kodupanka teavitada.

Äripäev

SWEDBANK AS

Seotud lood

Sisuturundus

22.11.24, 12:00

Kodukontor talvekuudel: Kuidas tagada produktiivsus ja heaolu?

Kui väljas sajab lund ja päevavalgus kestab vaid hetke, muutub kodukontor meie igapäevaseks keskpunktiks – kohaks, kus töö, loovus ja ka mugavus peavad koos eksisteerima. Hea valgustus, ergonoomiliselt kujundatud ja rahulik töökeskkond aitavad pimedal hooajal säilitada nii töötahet kui ka meelerahu. Ja just sisemine tasakaal on eriti oluline, sest kodus töötavad lapsevanemad teavad hästi: külmade ilmadega algab ka viiruste hooaeg. Lisaks tööülesannetele tuleb sel ajal hoolitseda ka nohuste ja pisut pahurate laste eest, kes on lasteaiast koju kosuma jäetud.

Kuidas kaitsta oma pangaandmeid?

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised