OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

OMX Baltic−0,45%271,67
OMX Riga−0,16%862,52
OMX Tallinn−0,44%1 726,94
OMX Vilnius0,28%1 066,75
S&P 5001,09%5 930,85
DOW 301,18%42 840,26
Nasdaq 1,03%19 572,6
FTSE 100−0,26%8 084,61
Nikkei 225−0,29%38 701,9
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,96
GBP/EUR0,00%1,2
EUR/RUB0,00%107,25

05.10.15, 10:45

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Venemaa karastustuli kestab

Raskused Venemaa turul jagasid logistikaettevõtted kaheks - ühed mängisid tegevuse ümber ja näevad tulevikku helgena, teised ponnistavad ikka Venemaa suunal, ent midagi head ei oota.

Eesti kaudu toimunud transiit ja Eesti klientide idasuunaliste vedude maht on sanktsioonide tõttu oluliselt kahanenud.

Eesti kaudu toimunud transiit ja Eesti klientide idasuunaliste vedude maht on sanktsioonide tõttu oluliselt kahanenud. Foto: Andras Kralla, Äripäev

Venemaa suunal tegutsevad ettevõtted püüavad päevakaupa hakkama saada ning tulevikku prognoosida ei tihka, kirjutab 6. oktoobri Äripäev logistika rubriigis.

Mõni ettevõte sai Venemaa riskist juba varem aru. Näiteks ASi Allando Trailways tegevdirektori Vahur Oja sõnul pole nende ettevõtte autod Venemaale sõitnud juba 1990. aastate lõpust. "Me ei pea seda riski õigustatuks," põhjendas ta Venemaa vältimist. Varem Venemaa vahet liikunud autod veavad nüüd kaupa Skandinaaviasse või Euroopasse. "Konkurents on väga tugev ja surve hinna langetamisele samuti," lisas ta.

ASi Lajos juhatuse liikme Einar Vallbaumi sõnul aga polegi enam midagi Venemaale vedada. "Veohinnad on nii all ja firmad virelevad, aga me oleme siiski kuidagi toime tulnud," märkis ta. Vallbaumi sõnul oli suvel olukord mõnevõrra kergem ja see aitas ettevõtetel ellu jääda. "Kui nüüd talv saabub, eks siis ole näha, mis edasi saab ja kuidas ning milliseid ressursse tegutsemiseks leiame," lisas Vallbaum.

Kommentaar

Rootsi muutus tähtsamaks

Jaanika Kula, ASi DPD Eesti müügi- ja turundusjuht

Venemaa ei ole meie sihtturg ning seetõttu ei ole me tundnud sanktsioonide otsest mõju. Kaudne mõju on aga kindlasti olemas meie klientide tõttu, kellesse omanikud enam ei investeeri, sest olukord Eesti ümber on heitlik.

Statistika näitab, et kaubavahetus Venemaaga on võrreldes möödunud aasta esimese poolaastaga langenud umbes 40% (10%-lt kogu ekspordist 6%-le). Ettevõtted on leidnud alternatiivseid eksporditurge, mis on meie vaatevinklist positiivse mõjuga. Näiteks on Rootsi osakaal kogu ekspordis jõuliselt kasvanud, moodustades 20% Eesti kaupade ekspordist. Samasse suurusjärku jääb ka meie mahtude kasv sellel suunal.

Vene turule laienemise asjus oleme pigem ootaval seisukohal. Lõplikul otsustamisel lähtume klientide ootustest tuleviku suhtes. Praegu on fookuses peamiselt e-kaubandusega seonduvate toodete ja teenuste arendamine, selle aasta septembrist alates saab meie võrgustikus saata alustel kaupa 18 Euroopa riiki.

Hägune tulevik

Vallbaum ütles, et praegu elab ettevõte üks päev korraga. "Kindlasti on kõigil varem Venemaale vedanud logistikafirmadel käive langenud," lausus ta. "Praegu on tulevikuplaane teha väga keeruline, küllap mõne aja pärast paistab, mis elu toob."

DSV Eesti juhatuse esimehe Jaan Lepa sõnul on ettevõte tegevuse Venemaa suunal kokku tõmmanud. DSV Venemaa kontori veomaht vähenes sanktsioonide kehtestamise järel ca 25% ja need ei ole siiani taastunud.

OÜ Arco Transport Tartu juhatuse liikme Margit Põldmaa sõnul on tõsi, et eelmisel aastal kõvasti vähenenud veomaht Euroopast Venemaale pole veel taastunud. "Venemaale transporditeenuse pakkumine oli varem üks meie põhitegevus, nüüd aga moodustab see kõigest 10% ettevõtte käibest," märkis ta.

Põldmaa sõnul töötab ettevõte selle nimel, et endised suhted ja veosed koostööpartneritega taastuksid. "Praegu veel me kahjuks huvi suurenemist ei märka," lisas Põldmaa. Tema sõnul on tugevnenud konkurentsi taustal palju muutunud ka Venemaa hinnapoliitika.

Pane tähele

Muutused ekspordis

Juulis vähenes kaupade eksport 6% ja aasta esimesel seitsmel kuul oli väljavedu samuti kerges languses (-1%). Siiski on positiivne, et kaupade ekspordi vähenemine Venemaale viimastel kuudel taandub. Kui näiteks esimesel kvartalil vähenes eksport Venemaale jooksevhindades 49% ja teises kvartalis 33%, siis juuliks oli langus taandunud 14%-le.Venemaa osakaal Eesti kaupade ekspordis on sel aastal tasapisi kõrgemale tõusnud. Kui eelmisel aastal oli see keskmiselt 10%, langedes jaanuariks 4%-le, oli osakaal juuliks taas 9% peale tõusnud.Juunini aeglustas kaupade ekspordi kasvu või vähendas seda väljaveo tugev vähenemine Venemaale, aga juulis panustasid ekspordi vähenemisse enam USA, Läti ja Mehhiko.Vaatamata sellele oli Eesti eksport Venemaale aasta esimese seitsme kuuga vaid 62% eelmise aasta sama aja ekspordist. Arvestades seda, et maist alates on rubla taas tugevasti nõrgenenud ning Venemaa majandus jätkuvalt väga nõrk, on lähikuude väljavaated idaturu nõudluse paranemisest pigem negatiivsed.

Allikas: Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina portaalile logistikauudised.ee

Töötajad tõid kliente

Vene turu ärakukkumisel pööras OÜ Arco Transport Tartu pilgu Lääne-Euroopasse, tuge pakub selles ka emaettevõte AS Arco Transport. "Tegevuse edukal ümbermängimisel oli kindlasti väga tähtis roll meie töötajatel, kes suunasid oma tähelepanu uutele klientidele ja koostööpartneritele," ütles Põldmaa. Tema näeb tulevikku pigem positiivses võtmes, mitte tumedates värvides.

ASi DHL Estonia juhatuse liikme Mati Kärdi sõnul tunneb nende ettevõte Venemaa sanktsioonide mõju selgelt. "Meie kaudu läänest itta kulgenud transiit on põhimõtteliselt lõppenud ja ka Eesti klientide vedude idasuunaline maht on pea poole võrra kahanenud," nentis ta. Lisaks lääne sanktsioonidele mõjutab Venemaa-suunalisi vedusid ka vene rubla kurss, mille tõttu on lääne kaup lõpptarbijatele kalliks muutunud.

Kärt märkis, et nende ettevõttele polnud Vene turg juba ennegi kõige tähtsam, ent siiski on juttu miljonitest eurodest. "Järgmise aasta eelarves me olukorra paranemist ei ette ei näinud ja Venemaa-suunalise kaubavooga ei arvestanud," tõdes ta.

Kärdi sõnul mõjutab kaubavahetuse vähenemine Venemaaga kogu logistikasektorit, kuna üldine kaubamaht on vähenenud, ent tegijaid on palju. "Arvan, et Eesti logistikasektori kasumlikkus on saanud tõsise löögi ja kõigi marginaalid kannatavad," märkis Kärt.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor

Seotud lood

Sisuturundus

17.12.24, 17:29

Foruse enam kui 10aastane koostöö Viru Keskusega – tehnohooldusest maineka rohesertifikaadini

Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.