Tootjad sooviksid ühtset transporditaara lahendust

Hoolimata sellest, kas lähiaastatel õnnestub minna üle ühisele kastimajandusele või mitte, on tulevik taaskasutatava plastiku päralt, mistõttu vajavad tööstused lähema viie aasta jooksul suuri investeeringuid, et vahetada välja papp-pakendi süsteemile üles ehitatud masinapark, kirjutab 3. novembri Äripäev logistika rubriigis.

Lihatööstuse OÜ A-Vorst müügijuhi Linda Päi sõnul kasutab nende ettevõte praegu plastkaste –15 kilogrammi toodangut mahutavaid kaste on lihatoodete tarnimisel kasutatud juba 20 aastat.

Need on kastid, mida kasutab ka Rakvere Lihakombinaat. "On aga juba teada, et mõned ketid, esialgu küll ainult Maxima, nõuavad toodete tarnimist uutes Bepco kastides," märkis Päi. Ta lisas, et Rimil on samuti omad väikesed kastid, mis on antud tootjale rendile.

Selline kastide kasutamine tähendab tootja jaoks lisakulu - iga uus kast nõuab raha. "Bepco kastid peame võtma rendile," märkis Päi.

Valmistoitu tootva OÜ Usin-TR juhataja Tatjana Männi sõnul pakivad nemad oma väikepakendi rühma kuuluvad tooted - salatid  ja muud kaubad - suurtesse kastidesse. "Neid on mugav üksteise peale virna tõsta ja nii ladustada, muud lahendust me praegu  ei näe," kommenteeris ta, lisades et samuti on kasutusel kolme- ja viiekilogrammised plastikust vannid.

HKScan Estonia juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul on ettevõtte töömahte arvestades  otstarbekas kasutada enamiku toodete tarnel plastkaste. Tarneahelas on plastkasti peamised kasutamise eelised toodete säilitamistingimuste tagamine, kasutamise efektiivsus ja kasti vastupidavus ehk korduvkasutatavus, lisas Soorm.

Kuna ettevõte tegutseb kõigis kolmes Balti riigis, teenindatakse päevas keskmiselt 1600 klienti ja komplekteeritakse 22 000 tellimusrida. "Kasutame klienditarnetel jahetoodete puhul plastkaste ja sügavkülmutatud toodete puhul lisaks ka pappkaste," märkis Soorm, kelle sõnul ettevõttel on ringluses ca 275 000 plastkasti.

Otsitakse võimalusi kulude vähendamiseks

Soormi sõnul tulevikus tootjate kastistandardid ilmselt ühilduvad. "Aina enam otsitakse võimalusi kastidega seotud logistiliste kulude vähendamiseks," tõdes ta. Nii näiteks on tühjade kastide veol oluline kastide üksteise sisse ladustatavus, kastiringluse kiirendamine, rendisüsteemid jms. Soormi hinnangul on kastiturg hetkel muutuste lainel, kuna paljud tootmisettevõtted on võtnud kastidega seotud kulud luubi alla, samuti on see teema oluline jaeturuklientide jaoks.

Mamma kaubamärgi all valmistoite tootva OÜ Saarioinen Eesti tegevjuhi Aivo Varemi sõnul kasutavad nemad korduvkasutatavat taarat. "Plastikut on võimalik kasutada mitmekordselt. Nii on kulutõhusam," tõdes Varem. "Mis puudutab tulevikku, siis jaekaubanduses võiks minu arvates olla ühtne taara," lisas ta. Praegu on see ketiti erinev, mis on Varemi sõnul tootjatele lisakuluks. "Rendisüsteemile üleminek oleks mõistlik," märkis ta, lisades, et Põhjamaades, näiteks Soomes, see süsteem toimib.

OÜ Nopri Talumeierei juhataja Tiit Niilo sõnul kasutab nende talu korduvkasutatavaid kaantega plastkaste, mida ajalooliselt tuntakse piimakastidena. "Neid on ringluses ca 5000 tükki,"lausus Niilo.

Niilo sõnul on veopakendi vahetus või muutmine seotud paljude asjaoludega, millest kõige olulisemaks teguriks on raha. "Seetõttu tehakse neid muudatusi vaid väga põhjendatud juhtudel," tõdes ta. "Väikefirmana on meil kasutusel vaid ühte tüüpi kastid, millega peab saama veetud kümne erineva pakendiga tooted, sealhulgas hulgiostjate kaup."

Niilo märkis, et talu oleks huvitatud renditaara kasutuselevõtust, kui ei peaks jätkama mitme taaratüübiga - kui taara rahuldaks kõiki edasimüüjaid ja ostjaid. "Ühekordsete pappkastide kasutust meie oma ettevõttes ei näe," märkis ta. "Oleme teadlike tarbijate jaoks töötav ettevõte, seega väikest ökoloogilist jalajälge hindav."  

Valio monopoolset teenusepakkujat ei vali

Valio Eesti tegevjuhi Maido Solovjovi sõnul kasutavad nende Laeva meierei ja Võru juustutööstus nii korduvkasutatavaid plastkaste kui ka ühekordseid pappkaste ja -reste. "Pakendivalik sõltub sellest, millised liinid ühe või teise toote valmistamisel kasutusel on," rääkis ta. "Plastkaste kasutame piima, keefiri, hapukoore ja liitriste jogurtite pakendamisel, mida tarnime poodidesse iga päev väga suurtes kogustes." Pappkastid on Solovjovi sõnul kasutusel põhiliselt kõrgema lisandväärtusega toodetel, milleks on juustud, kohupiimakreemid, maiustused ja muud sarnased kaubad.

Samas tuleb Solovjovi sõnul tõdeda, et nii jaeketid kui ka suur osa tootjatest oleks huvitatud ühtsele taaskasutatavale kastimajandusele üleminekust. "Hetkel on Eestis üks tootja, Bepco OÜ, kes sellist lahendust pakub," ütles ta, märkides samas, et Bepcol on turul selle kastitüübi eksklusiivne litsents.

"Me ei pea õigeks sellise lahenduse kasutuselevõttu, mis toetab monopoolse seisundi loomist," lisas Solovjov. "Otsime võimalusi, et ühise kastilahenduse võimalusi pakuks rohkem ettevõtteid, mis teeks lahenduse ka hinna poolest sobivamaks."

Solovjovi sõnul on hoolimata sellest, kas lähiaastatel õnnestub minna üle ühisele kastimajandusele või mitte, tulevik kindlasti pigem taaskastutatava plastiku päralt. "Selleks aga vajavad kõik tööstused lähema viie aasta jooksul suuri investeeringuid, et vahetada välja papp-pakendi süsteemile üles ehitatud masinapark," selgitas ta, lisades et kiireid lahendusi selles valdkonnas pole.

Autor: Ketlin Rauk, kaasautor