Parim ehitaja: koduturg enam ei toida

Ida-Virumaal tegutseval ettevõttel on seljataga suurepärane majandusaasta, mil müügitulu ulatus enam kui 22 miljoni euroni, käive kasvas võrreldes 2014. aastaga ligi poolteist korda. Muljetavaldav oli ka kasumi ligi 2,7 miljoni eurone kasv.

Eesti Energomontaaži tegevjuhi Maksim Lonski sõnul oli tegemist erakordse aastaga ja tänavused prognoositavad tulemused kasvu ei too.

“Eelmine aasta oli meile imeline. 2015. aastal lõpetasime mõned suuremad projektid, mis olid seotud meie peamiste klientidega – Viru Keemia Grupi ja Eesti Energiaga. Lõpetasime VKG õlienergiakatla montaažitööd, koos oma Soome partneriga, Fortumiga teostasime keskkonnaprojekti Narva Elektrijaamades,” märkis ta.

VKG näiteks investeeris 2015. aastal elektrijaama laiendamisse, mille käigus ehitati välja uus turbiin, generaator, jahutussüsteem, alajaam ning renoveeriti katel. Kompleksi rajamise suurimaks alltöövõtjaks oli VKG Elektriehitus AS ja Leedu ettevõtte UAB Ekobana kõrval ka Eesti Energomontaaž AS.

Ka tänavu on ettevõtte suuremad tööd ja objektid seotud oma võtmeklientidega. Paldiskis on valmimas mahutipark, kuhu paigaldatakse mahutid keemiliste ainete kogumiseks.

 

Tänavu tagasi tavapärasel tasemel

Eesti Energomontaaži tavapärane aastakäive on ligi 10 miljonit eurot ning ka tänavu jääb see sellesse suurusjärku. 2015. aasta oli ettevõttele eriline. Lonski sõnul on konkurents sektoris väga tugev. “Väikesemahulistel ja keskmise suurusega hangetel osaleb palju Eesti firmasid, suurematel hangetel aga rohkelt välismaa ettevõtteid – Poolast, Soomest, Rumeeniast,” loetles ta.

“Meie edukus ja majandustulemused on otseselt seotud meie peamiste klientide investeerimisvõimalustega. Tuleb tunnistada, et sel aastal on olukord keeruline, kuna nafta hinnad on tublisti muutunud ja meie võtmekliendid, EE ja VKG on oma investeeringud külmutanud. Meile seisneb probleem selles, et me ei saa täies mahus ja efektiivselt kasutada oma võimalusi, kui meie klientide võimalused on piiratud,” nentis Lonski.

Üritavad oma nišist välja saada

Eesti Energomontaaži ajalugu ulatub kuue aastakümne taha – ettevõte loodi Balti elektrijaama ehitamiseks, mis kestis 1959–1965.

“Kahekümne kuue aasta eest ettevõte erastati, peamiselt oleme tegelenud energeetikaga seotud valdkondades. Üldiselt võib arengutega rahul olla. Ettevõtte tegevuse fookuses on olnud peamiste partnerite (EE ja VKG) projektid, aga arvan, et meil on vaja saada universaalseks ehitusettevõtteks, et oma potentsiaali paremini kasutada,” avaldas Lonski, kes on Eesti Energomontaaži juhtinud alates 2012. aasta veebruarist.

Ettevõte, mis on ajalooliselt tegutsenud vaid Eesti turul ning peamiselt Ida-Virumaal, Narvas ja Sillamäel montaažitöid tehes, on turusituatsiooni muutustest ajendatuna otsimas uusi turge, ka väljastpoolt Eestit. 

“Energiatootmisega seotud ehitusturg on Eestis väga väike ning siingi on praegu rasked ajad – oleme suunanud oma tähelepanu ja jõupingutused sellele, et laiendada oma turgu – nii Eesti piires kui ka välismaal. Otsime uusi turge Baltikumis ja Skandinaavias. Samuti oleme laiendanud oma tegevusvaldkondi: Eesti Energomontaaž tegeleb lisaks energeetikaseadmetele üha enam ja suuremas mahus ka mahutiparkide ehitamisega. Paldiskis on üks projekt lõppemas, järgmine suurem mahutipargi ehitus ootab ees Leedus,” rääkis Lonski.

“Järgmisel aastal vaatame siseturule väga suure ettevaatusega – ma ei usu, et naftaturgudel olukord paraneks. Seega tuleb meil arvesse võtta, et meie klientide olukord ei pruugi paraneda,” tõdes ta.

Tõepoolest, kui vaadata näiteks Eesti Energia kolmanda kvartali majandustulemusi, siis kontserni kulumieelne ärikasum kahanes 22,2% võrra, ulatudes 52,4 miljoni euroni. Konsolideeritud puhaskasum moodustas 13,3 miljonit eurot, kahanedes 57% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Kontserni investeeringud kahanesid kolmandas kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 30 protsenti.

Investeerib tehnoloogiasse

Eesti Energomontaaž plaanib oma investeeringud suunata eelkõige tehnoloogiasse, aga ka uutele turgudele laienemisele. “Kuna plaanime enam jõudu suunata mahutiparkide ehitamisse, on vaja oma tehnoloogiat keevituses. Oleme endale selgeks teinud, millised nõuded on selles vallas Skandinaavias ning meil on vaja investeerida nii tehnoloogiasse kui inimressurssi,” kinnitas Lonski.Ettevõttes töötab stabiilselt ligi 200 inimest, mullu oli koos partnerite tööjõuga ametis pea 400 inimest. Tööjõu leidmine pole Lonski sõnul sugugi lihtne – jätkuvalt on puudu kõrge kvalifikatsiooniga tööjõust ja inseneridest.

“Õpetame ka ise töötajaid välja, aga insenere ootame ikka ülikoolidest. Meie tehased asuvad Ida-Virumaal, aga noored inimesed ei ole vaimustatud siia tulekust ega soovi siin elada – see on suur probleem,” märkis ta ja lisas: “Aga meil on väga huvitav töö ja huvitavad objektid. Me otsime noori insenere ja nende leidmine on üks meie tähtsamaid eesmärke.”

21. novembril ilmunud Ehituse kuukirjast on reas parimad ehitajad, kes avaldavad mõtteid keskonnasõbralikust ja innovaatilisest ehitusest. Lisaks vaatame, kuidas ehitatakse Portugalis.