Mis saab homme?

Kiirete muutuste ajastul puutume kokku järjest teravamate väljakutsetega, alustades tehnika arengust lõpetades kultuuride segunemisega. Nii mõnigi Eesti majanduse ees seisvatest väljakutsetest on tihedalt seatud haridusvaldkonnaga.

Valitsuskoalitsioon on seadnud üheks eesmärgiks suurendada erasektori ning teadus- ja arendustegevuse koostööd ning stimuleerida ettevõtete enda teadus- ja arendustegevust. Põhjused on üsna selged – tõsiseltvõetav majanduskasv sõltub lisaks maksupoliitikale üha enam innovatsioonist ning võimekusest luua suuremat lisandväärtust. 

Riik saab aidata kaasa erasektori investeeringutele, suurendades panust teadus- ja arendustegevusse. Siinkohal tuleb ka tunnustada – ettevõtjate tellitud teadus- ja arendustegevuse maht on viimastel aastatel kasvanud, ent võiks tulevikus hõlmata rohkemaid majandussektoreid.

Doktorikraad pole väärtustatud

Omaette küsimus on see, kui palju oskavad ettevõtjad väärtustada doktorikraadiga potentsiaalset töötajat, kes võiks innovatsiooni koju kätte tuua. Teadus- ja innovatsioonipoliitika seire programmi raames tehtud doktoriõppe tulemuslikkuse analüüsis toodi välja, et doktorikraad ei ole erasektori poolt kuigi palju väärtustatud. Innovatsiooni hindavas maailmas ning selle toel tõusvas majanduses on aga doktorikraadil tähtsus ka erasektoris, mitte vaid akadeemias.

Teine mõttekoht, millest mööda ei saa vaadata, on muutuv tööturg. Valitsus on võtnud eesmärgiks viia kutsehariduse lõpetajate oskused kooskõlla tööturu vajadustega. Tehnoloogia areng, innovatsioon, aga ka muutuvad tarbimis- ja käitumisharjumused raputavad tööturu struktuure juba praegu. Näiteks on OSKA programmi raames tehtud Eesti tööturu uuringus välja toodud, et töötajate arv jätkab vähenemist põllumajanduses, rõivatootmises, jaekaubanduses ning avalikus sektoris, samas kasvab IT alal ning kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses. Seega on vajadus suunata kutseharidust koostöös tööandjatega nii, et kutsehariduse omandanu oskused vastaksid tööturu vajadustele.

Lisaks uuendame ka kutsehariduse rahastamismudelit, et võimaldada kutseharidusasutustele suuremat vabadust ja paindlikkust muutuva olukorraga toime tulekuks. OSKA raames tehtavad rakendusuuringud aitavad kujundada poliitikaotsuseid. Selge on see, et maailmas on konkurentsivõimelised need, kes suudavad muutustes sammu eespool olla ja seda nii poliitikas kui ka ettevõtluses.

Mais riigikogus kutsehariduse kui riiklikult tähtsa küsimuse arutelul jäi ühelt poolt kõlama, et koostöö ettevõtjate, kutsekoolide ja riigi vahel on hea. Teiselt püstitus aga küsimus, kuidas jätkata tehnika ja vahendite uuendamist. Euroopa Liidu investeeringute toel on kutsehariduse jaoks soetatud rohkelt vahendeid. Paratamatult aga tehnika vananeb ning osapoolte ette on kerkinud küsimus, kuidas tagada tehnika ja õppevahendite uuendamine nüüd, mil Euroopa Liidust sääraseid investeeringuid oodata ei ole. See arutelu seisab riigil ja ettevõtjatel ees juba lähiajal.