Tere ja Farmi tööstused hakkavad ühist otsima

Juuli keskel andis konkurentsiamet kahe piimahiiu ühinemisele heakskiidu. Tehingu järel sai Terest Farmi Piimatööstuse tütarettevõte. Nüüdseks on otsustatud, et alastes 15. septembrist asub tööstuste juhatuse esimeheks Katre Kõvask, kes seni oli Tere nõukogu esimees.

Pikaaegse kogemusega tippjuht, kes seni tüüris Südameapteekide ketti, hakkab kuuluma nii Tere kui ka Farmi juhatusse. Ärinime Pharma Holding all tegutseva apteegiketi võtab Kõvaskilt juba sel nädalal üle senine koporatiivklientide müügijuht Risto Laur.

Kaht suurt piimatööstust hakkab Kõvask juhtima kahasse Farmi senise juhi Valdis Noppeliga, kes samuti saab mõlema ettevõtte juhatusse. Tere märtsis ametisse pandud juht Margit Talts aga lahkub firmast.

Kas uuel juhil on plaan juba paigas? „Eelkõige alustame tootmisest, sisseostust ja vaatame üle pulbritootmise, mis siiamaani on olnud natuke varjusurmas,“ rääkis Kõvask. Mõistagi läheb väga suur rõhk tootearendusele ja ekspordivõimaluste otsimisele.

Juba varem on piimatööstuste omanik Maag Grupp selgelt välja öelnud, et pärast ühinemist jäävad alles nii Tere kui Farmi brändid. Kõvaski sõnul tulebki sügisel hakata välja mõtlema tulevaste sõsarbrändide turundustaktikat, ent meelevaldselt midagi kaotama kindlasti ei hakata.

„Tere ja Farmi on mõlemad väga tugevad kaubamärgid ja leidnud oma toodetega nii selge koha inimeste südames, et tahame seda hoida ja edasi ehitada, mitte lammutada,“ rääkis piimatööstuste tulevane juht. Seetõttu võetaksegi esimesena ette sünergia otsimine tootmises, kus kindlasti on palju võimalusi peidus.

Välisturud ahvatlevad

Kõvask rõhutas, et Farmi ja Tere koondumisel sünnib suurim Eesti kapitalil põhinev piimanduskontsern, millel on väga head kasvuvõimalused. Pressiteates kuulutas uus juht, et ühes saavad firmad investeerida uutesse tehnoloogiatesse, suurendada lõssipulbri tootmist ja tuua turule uusi tooteid.

Ühiselt on suuremad võimalused ka välisturgudel. Ekspordis nägi Terele olulist võimalust ka piimafirma endine omanik ja juht Oliver Kruuda. Kui palju tema plaanidest strateegias alles on? „Oliver Kruuda plaanide kohta on mul raske kommenteerida, ma nende sisu kohta tean ainult nii palju, kui tollal meediast läbi käis,“ märkis Kõvask.

Kruuda lootis palju teenida näiteks lõssipulbri müügist Jaapanisse. Tere saigi sinna paarsada tonni pulbrit müüdud, ent nüüdseks on sisse jäänud pikk paus. Uue juhi sõnul oli suund iseenesest õige – kui vaadata globaalselt, kus lõssipulbri järele kõige suurem nõudlus on, siis tulebki välja Aasia.

Seal kasvab inimeste hulk kiiresti ja kohalik piimandus ei suuda nõudlusele järele tulla. Lõssipulbrit läheb aga igal juhul üpris palju vaja – seda kasutatakse näiteks beebitoitudes ja mitmesugustes piimatoodetest. „Eks tuleb otsast peale hakata sellega. Loodame siis ka peatselt tibusid lugeda,“ rääkis Kõvask.

Ekspordi puhul oleneb kõik sellest, missuguse turuga on tegu ja missugust toodet müüa, seetõttu erineb ka strateegia turuti kardinaalselt. „Aga tänuväärselt on nii Tere kui ka Farmi portfell selline, et valik, mida müüa, on hästi lai – see loob väga hea platvormi, et minna erinevatele turgudele täiesti erineva taktikaga ja nii maksimeerida tulemusi,“ ütles tulevane juhatuse esimees.

Tahavad võlad kaelast ära saada

Üks suuremaid murekohti saab uue juhi jaoks olema Tere kohustused. Firma on esitanud saneerimiskava, mis näeb ette maksegraafiku. Suve keskel aga otsustas kohus kava mitte kinnitada. Tere omakorda esitas augusti alguses otsusele vaidlustuse.

„Nüüd ootame ringkonnakohtust reaktsiooni. Millal see juhtub – tõesti ei oska ennustada,“ ütles Kõvask. Samas on saneerimiskava kinnitamine tema sõnul võlausaldajatele praeguse seisuga parim võimalik lahendus ning loodetavasti mõistab seda ka kohus.

Kui saneerimiskava kinnitamata jääb, on Tere ja Farmi uue juhi sõnul kõige positiivsem stsenaarium see, et hakatakse koostama uut kava. See aga võtab pikalt aega – kuluks vähemalt aasta, märkis Kõvask.

Kui kava aga kinnitatud saab, saaks firma hakata kohustusi täitma ning raha tagasi maksma. Seejuures tahavad uued omanikud asju ajada veidi teisiti – saneerimiskava näeb tagasimaksete perioodiks ette kolm-neli aastat, ent Kõvaski soov on teha seda kiirendatud tempos.

„Ei saa sellist vekslit välja käia, nagu vanasti öeldi, et teeme viisaastakuplaani nelja aastaga, aga vaatame võlausaldajate kaupa, üritame kõikidega käituda viisakalt ja maksta tagasi nii kiiresti kui võimalik,“ ütles Kõvask.

Samas peab Tere samal ajal olema ärilises mõttes jätkusuutlik ning firma ei saa ennast lõhki laenata. Piimatööstuse äri on iseenesest korras ning praeguses saneerimiskavas ette nähtu saaks firma ilusasti täidetud, lisas ta.