Gaasifirmad nurisevad aktsiisipoliitika üle

Töötleva tööstuse ettevõtete konkurentsivõime sõltub sageli energiakuludest, mille hulka lisaks elektrile kuulub ka maagaas, seisab vastuses valitsuse elektriaktsiisi langetamise eelnõule. Gaasiliit juhib tähelepanu asjaolule, et seaduseelnõu esialgses faasis küll arutati maagaasi temaatikat, kuid praeguseks on see kavast maas.

Veel aasta algul kavatses majandusminister Kadri Simson saada kooskõlastuse maagaasiaktsiisi langetamiseks paberitööstusele. Mineraalsete toodete sektor on niikuinii gaasiaktsiisist vabastatud ning siseturul tegutseva kaugküttesektori maksuvabastus ei olnud ministri hinnangul toona vajalik. Enne gaasiaktsiisi vähendamist peab jõudma selgusele, kas see on kooskõlas Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. "Seega esitasime oktoobri alguses Euroopa Komisjonile eeltaotluse. Komisjon on andnud tagasisidet, et loodetavasti jõuavad nad seisukohani selle aasta lõpuks," selgitas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

Löök tööstustarbijale

Lähema paari aastaga tõstetakse maagaasi aktsiisi 40,52 eurolt 79,14 eurole tuhande kuupmeetri kohta, vahe on veelgi silmatorkavam, kui võrrelda 2014. aastaga, mil maagaasi aktsiis oli 23,45 eurot tuhande kuupmeetri eest. Ühelt poolt lööb see huvigrupi hinnangul tööstussektorit, mis ka varasemalt on üritanud seaduseelnõude menetlemisel aktsiisitõusule pidurit tõmmata. Näiteks Estonian Cell hindab aastaseks kulukasvuks aktsiisitõusude tagajärjel pool miljonit eurot. Võrreldes lõunapoolsete naabrite Läti, Leedu või Poolaga tõuseks aktsiiside vahe 5-15 kordseks.

Teiseks teeb gaasiettevõtetele muret hinnatõusu mõju võrgutasudele. Lobirühma hinnangul vähendab aktsiisitõus gaasi osakaalu kaugküttes, võrgutasude tariifid on aga sõltuvuses jaotatava gaasi mahust — kui gaasitarbimine väheneb, siis tariifid tõusevad ja vastupidi. Tariifide tõus paneb aga tööstustarbijad taaskord suurema surve alla, kirjutab gaasiliidu juhatuse esimees Ants Noot rahandusministrile.

Kes kvalifitseeruks?

Maagaasi aktsiisitõus teeb murelikuks ka Tööandjate Keskliidu, kelle vastukajas aktsiisiseaduse eelnõule märgitakse, et liit ootab ministeeriumilt edasisi pingutusi energiamahukate ettevõtete gaasiaktsiisi vähendamiseks kõrvu taastuvenergiatasude ja võrgutasudega. Lisaks on tööandjate huvigrupi hinnangul praegu kavandatav aktsiisimuudatus liiga väike, seda saaks ELi seaduste järgi veelgi langetada.

"Energiaintensiivse ettevõtte määratlusele, mille kohaselt on sellise ettevõtte elektri kogumaksumus koos maksudega vähemalt 20 protsenti lisandunud väärtusest, vastab eelnõu kohaselt ligikaudu 240 ettevõtet. Kuigi see suurusjärk on meie hinnangul mõistlikus proportsioonis ettevõtete üldarvuga, tekib küsimus, kas kriteeriumile ka reaalselt piisavalt suuri tööstusettevõtteid kvalifitseeruks selleks, et tõepoolest energiamahukate tööstusettevõtete ekspordivõimet ja majandusarengut toetada,“ seisab keskliidu juhi Toomas Tamsari kirjas rahandusministrile.

Nii keskliit kui kaubandus-tööstuskoda peavad liiga kõrgeks nõudeid energiajuhtimisele, mis on vajalik aktsiisilangetuse saamiseks. "Hetkel on Eesti Kvaliteediühingu andmebaasi kohaselt ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud Eestis vaid 3 ettevõtet. ISO 50001 on energiajuhtimissüsteemi standard. Sarnase sisu ja eesmärgiga on keskkonnajuhtimise standard ISO 14001, mis on juba sertifitseeritud ligi 500 ettevõttel,“ kirjutab Tamsar, kes soovitab kaaluda kvalifitseerumise kriteeriumite alandamist vähemalt üleminekuperioodiks.

Rahandusministeeriumil on kavas keskmisest rohkem elektrit tarbivate ettevõtete elektriaktsiisi langetada 4,5 eurolt 0,5 eurole megavati kohta. Selliseid ettevõtteid on ligikaudu 240 ja nad kulutasid 2015. aastal ligikaudu poole kogu töötleva tööstuse elektritarbimisest. Näiteks paberitööstuses ulatus energiakulu 2015. aastal 9,5 protsendini kuludest ja ehitusmaterjalide tootmises 6 protsendini.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutuste järgi tähendab see kuni 2,7 miljoni euro suurust langust elektriaktsiisi laekumises, kuid kõik sihtgrupi ettevõtted ei pruugi vastata seadusemuudatuses kehtestatud energiajuhtimissüsteemi nõuetele.