Miljarditehase vastulöök: nagu 8000 töökohta, mitte 200

Eesti ettevõte Est-For Invest kavatseb ehitada miljardi euroga tselluloositehase, mis hakkaks aastas töötlema umbes 3,3 miljonit tonni paberipuitu ja looks umbes 200 uut töökohta.

“Miljard eurot loob 200 töökohta. Are you f**** kidding me? Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta ILMA keskkonda veidigi ohustamata,“ kirjutas Garage48, Pipedrive'i ja Clanbeat'i kaasasutaja Ragnar Sass sotsiaalmeedias.

Äripäev edastas miljarditehase juhatuse liikmele Aadu Pollile kirjalikult ettevõtja Ragnar Sassi seisukohad, millele Polli vastas.

Järgnevad Aadu Polli vastused.

Väide: Ragnar Sass toob välja, et on olemas tõestus, et tehast ei saa ära majandada ainult praeguse Eesti metsaressursiga. Järelikult on motiiv suuremaks raieks projekti tugevalt sisse kirjutatud.

Vastus: Tehase idee ei tugine raiemahu suurendamisel ja tehase rajajad ei ole kunagi planeerinud kasutada vaid Eestist pärit tooret. Tegu on Liivimaa projektiga, toorme hanke areaal on Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene.

Kinnitame, et Eesti raiemahte tehas ei mõjuta. Tehase maksimaalne toormevajadus on 3,3 miljonit kuupmeetrit puidutooret aastas. Sellest üks miljon tuleks Eesti ja Läti saeveskite kõrvaltootest ehk hakkest ning 2,3 miljonit praegu Eesti, Läti, Leedu ja Valgevene eksporditavast paberipuidust.

Praegu veetakse autodega sadamatesse ja üle mere Skandinaaviasse umbes 7,7 miljonit kuupmeetrit tehasele sobivat tooret, tehase soov on sellest ära kasutada kohapeal 3,3 miljonit kuupmeetrit. Nii ületab Eesti ja Läti turul juba olemasolevate raiemahtude juures ringlev sobiliku toorme kogus rohkem kui kahekordselt mahtu, mida tehas kasutaks, mistõttu ei ole vajadust raiemahtusid tõsta.

Väide: Jäätmevaba ja vee korduvkasutamisel põhinev puidurafineerimise tehnoloogia ei ole veel majanduslikult konkurentsivõimeline ehk siis keskkonnaprobleemide risk on ülikõrge.

Vastus: Arusaadav, et inimestel on keskkonnaga seotud murekohti. Neist kõige kaalukamaks võibki pidada tehase võimalikku mõju Suur-Emajõe jõgikonnale ja Peipsi vesikonnale. Sellele küsimusele saame vastata pärast keskkonnamõjude uuringuid. Praegu saame öelda, et Euroopa tööstusettevõtted peavad tagama keskkonnasõbraliku tootmise. Selleks on Euroopa Liidus kohustuslikud parima võimaliku tehnoloogia (PVT) nõuded.

Puidurafineerimise tehnoloogia on viimasel viieteistkümne aastaga teinud suure arengu ja tempokalt luuakse uusi lahendusi, mis võimaldavad keskkonnasäästlikku majandamist. Kui 2019. aastaks on mõju-uuringud tehtud, võrdleme maailma tipptehnoloogiat ja siinseid keskkonnatingimusi eesmärgiga leida Eestisse ja valitud asukohta sobiv lahendus. Kui Eesti keskkonda sobivat tehnoloogiat ei leita, siis seda tehast ka ei tule.

Väide: Lisaks ütleb Sass: “Miljard eurot loob 200 töökohta. Are you f**** kidding me? Taxify sai 10 miljonit investeeringut ja loob Eestisse 100 uut töökohta ILMA keskkonda veidigi ohustamata.”

Vastus: Kui esmapilgul võib tunduda, et loodavad 200 töökohta ja väärtusahelas töö andmine kuni 700 inimesele pole kuigi suur asi – Tartumaal on ju teisigi samaväärse töötajate arvuga ettevõtteid –, siis tervikpilt vajab laiemat konteksti.

Tehase rajamisest võidavad kõige rohkem metsaomanikud, keda Eestis on umbes 104 000 ja Lätis umbes 127 000 ehk koos perekondadega üle 500 000 inimese. Nendel inimestel tekib võimalus oma vara väärtustada ja saada kvaliteetse puidu eest ausat hinda.

Lisaks on oluline, milliseid töökohti loome ja kus neid luuakse – väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Kõrge lisandväärtusega töökohad on sellised, mis võimaldavad maksta konkurentsivõimelist palka.

Eesti puidusektoris on keskmine lisandväärtus 27 500 eurot, puratehase töötaja keskmine lisandväärtus oleks miljon eurot aastas. See on samaväärne sellega, nagu asuks Eesti töötlevas tööstuses tööle 8000 uut töötajat. See ongi üks peamisi võimalusi, kuidas Eestis nappiva tööjõu tingimustes edasi tegutseda ja konkurentsivõitluses ellu jääda.