Maanteeamet alles pingutab, et sõlmida leppeid teekasutusmaksu mugavaks tasumiseks näiteks piiriäärsetes tanklates, samal ajal on abikäe ulatanud Läti ettevõtted.
Number
5. jaanuari õhtuks oli teekasutustasu laekunud 2,92 miljonit eurot. 75% oli tasutud Eesti sõidukite ja 25% teiste riikide sõidukite eest.
Uue aasta alguses kehtima hakanud teekasutustasu maksmine on toonud kaasa küsimusi mitte ainult Eesti ettevõtjate, vaid ka lõunanaabrite veokijuhtide seas. Mitmed Läti ja Leedu veokijuhid on pöördunud teemaksu tasumise sooviga tanklatesse.
Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni president Einar Vallbaum ütles, et teekasutustasude väljatöötamisel tegi assotsiatsioon ettepaneku, et teekasutustasu peaks saama tasuda Venemaa poolt tulles piiripunktides ja EL poolt tulles kindlasti ka piirile kõige lähemal olevas bensiinijaamas, nii nagu seda on võimalik teha Lätis ja Leedus. Samuti tegid nad ettepaneku, et teemaksu saaks tasuda laevaga tulles juba laevas. Need ettepanekud ei ole veel realiseerunud.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi teedetalituse juhataja Lauri Künnapuu märkis, et erasektori koostööpartnerite leidmine on maanteeameti töö. „Nad on teinud pakkumisi teekasutustasu vahendada mitmetele ettevõtjatele, aga see sõltub ettevõtjast, kas ja millistel tingimustel ta seda teha soovib,“ nentis Künnapuu.
Maanteeameti peadirektori asetäitja hoolde alal Tarmo Mõttuse sõnul alustasid nad võimalike edasimüüjatega läbirääkimisi eelmisel kevadel. „Läbirääkimised ettevõtetega jätkuvad, et saaksime võimalikult suure kaetuse Eestis ja piiri ääres,“ märkis Mõttus ning avaldas lootust, et peagi on teenuse vahendajaid rohkem. Samas viitas Mõttus, et amet analüüsis teekasutustasu maksmise praktikat ka teistes riikides ja selle tulemusena selgus, et üle 90% tasust laekub veebipõhiste teenuste kaudu.
Tarmo Mõttuse sõnul on maanteeamet jõudnud kokkuleppele aga mitmete Läti ettevõtetega, kes võimaldavad teekasutustasu tasuda juba Lätis, enne Eestisse sisenemist. „Näiteks on võimalik tasuda Virši-A tanklates või sms-iga portaalis SMSvinjetes.lv,“ tõi Mõttus näite. Ta lisas, et on ka teisi Läti ettevõtteid, kes on nende poole pöördunud ja näidanud üles soovi Eesti teekasutustasu müümiseks. Mõttuse sõnul loodetakse nendega lähiajal lepinguni jõuda. „Kuna Lätis on teekasutustasu varem kehtestatud, siis ollakse seal altimad kaasa tulema,“ lisas Mõttus.
Ei saa kedagi kohustada
Mõttus märkis, et maanteeamet ei saa kohustada eraettevõtteid antud teenust pakkuma. „Ettevõtted on ära öelnud, sest teekasutustasu tuleb maksta enne riiki sisenemist ning Eesti ettevõtted kardavad, et maksjaid oleks nende teeninduskohtades väga vähe ja teekasutustasude vahendamine ei oleks nende jaoks kasumlik,“ ütles Mõttus. Tema sõnul on ettevõtetel kogemusi liikluskindlustuse müümisega, mis ei ole olnud edukas, sest seda ostetakse harva. Nende hinnangul on teekasutustasu müümisel sarnane oht.
Olerexi tegevjuhti Piret Milleri sõnul on neil plaanis hakata oma tanklates pakkuma teemaksu teenust. „Selleteemalised läbirääkimised algasid juba eelmisel suvel ning tänaseks on meil olemas vastav kokkulepe maanteeametiga,“ märkis Miller. Praegu tegeletakse tehniliste seadistustega ning sel nädalal loodetakse paika panna kuupäev, millal teenus avatakse.
Kütusemüüja Circle K Eesti juht Kai Realo ütles, et nad kaalusid oma tanklates teemakus tasumise võimaluse loomist, kuid loobusid sellest. Põhjustena tõi Realo välja, et kuna riik on ette näinud, et valdav enamus teemaksust tuleb tasuda elektrooniliselt enne riiki sisenemist, siis jõuti arusaamisele, et nende teenindusjaamu see sisuliselt ei puuduta. "Tegelikult ei ole meil ühtegi piirijaama. Ka Narva jaama, mis on füüsiliselt piirile kõige lähemal, peab sõitma ikkagi mõne kilomeetri," märkis Realo.
Sadamate ja laevafirmadega läbirääkimised käivad
Lauri Künnapuu ütles, et maanteeamet suhtleb laevafirmadega teekasutustasu maksmisvõimaluste loomise teemal. „Laevafirmadega seni teekasutustasu vahendamise kokkulepet veel sõlmitud ei ole. Võimaldamaks siiski teekasutustasu tasuda sadamas, tegeleb maksuamet sellega, et suuremad sadamad oleksid lähiajal kaetud,“ lisas Künnapuu.
Tarmo Mõttuse sõnul on laevafirmad sarnasel seisukohal kütusemüüjatega, et maksjaid ei oleks piisavalt.
Künnapuu sõnul ei saa kindlasti praegu öelda, et teemaksu tasumine oleks ebamugav või koormav. Ta viitas, et teekasutustasu kehtestamine veokitele otsustati juba 2016. aasta alguses ning selle tasumise lahenduse koostamiseks intervjueeris maanteeamet ettevõtjaid ja nende katuseorganisatsioonide. „Teekasutustasu tasumiseks on loodud veebileht teetasu.ee, samuti saab seda tasuda maanteeameti teenindusbüroodes, Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunktide kassades, ning maksu- ja tolliameti teenindusbüroodes,“ märkis Künnapuu. Ta lisas, et kui tekivad uued tasumise võimalused, siis avaldatakse info selle kohta teetasu.ee lehele.
Teekasutustasu Eestis
Alates sellest aastast tuleb maksta teekasutustasu kõikide üle 3,5 tonniste veoautode eest, mis sõidavad avalikult kasutatavate teede võrgustikul.Tasu määr sõltub veoauto ning selle haagise täismassidest, telgede arvust ja veoauto heitgaasiklassist. Sõidukitele massiga 3501-12 000 kg on aastane makse 500 eurot. Sõidukitele massiga üle 12 000 kg sõltuvalt emissiooniklassist ja telgede arvust 600-1300 euro vahemikus.Teekasutustasu tasumise kohustus on veoauto omanikul. Kui liiklusregistrisse on kantud veoauto vastutav kasutaja, on teekasutustasu tasumise kohustus vastutaval kasutajal.Eestis kehtib ajapõhine tasu, mille soetamine annab õiguse kasutada teid kindla ajavahemiku jooksul. Tasu ei sõltu läbitud kilometraažist.Teekasutustasu tuleb maksta enne teele sõitmist. Tasuda saab 24 tundi päevas ja 7 päeva nädalas. Tasumine salvestatakse elektroonselt ning paberil väljatrükki pole vaja. Peale tasu maksmist võib sõitu koheselt alustada.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.