Töötuskindlustus jääb ajale jalgu

Tööandjad leiavad juba aastaid, et töötuskindlustusmaksete suurust tuleb vähendada. Ametiühingud on seisukohal, et laiendada tuleks töötuskindlustushüvitise saajate ringi. Euroopa Komisjon on mitu korda juhtinud tähelepanu, et Eesti töötuskindlustushüvitiste ja töötutoetuste saajaid on vähe ning summad väikesed.

Kas ja kuidas hakkavad mõjutama seda valdkonda paindlikumad töösuhted ning kas süsteem peaks senisest rohkem arvestama majandustsüklitega?

Töötuslõks ja vaesusrisk

Kui inimene kaotab töö, siis üsna tihi ta alguses puhkab ega tegele aktiivselt uue töö otsimisega. "See, et võetakse kahe töö vahelist aega kui väikest puhkust, ei saa ette heita," ütles sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich. "Samas on oskustel omadus aja jooksul kaduda. Mida pikemaks muutub töötusperiood, seda raskemaks muutub uue töö leidmine."

Ta lisas, et pikk töötus on probleem kõigile osapooltele – inimesel ei ole tööd ehk tema sissetulek on väike, tööandjal ei ole töötajat ning samal ajal on riigil kohustus inimese eest hoolitseda.

Ehrlich rõhutab, et kui me tahame, et inimesed võimalikult kiiresti tööturule naaseksid, on oluline jälgida hüvitise, toetuste ja tulevase palga proportsiooni. "Riigi toetuste suurused peavad olema sellised, et need ei tekitaks olukorda, kus tööle minekul kaotab inimene oma sissetulekus," märkis Ehrlich. Tema sõnul võib see probleem kerkida madalapalgaliste grupis ehk neil, kes saavad samaaegselt näiteks nii töötu- kui ka toimetulekutoetust.

Ehrlich viitas, et kui varem madalat palka teeninud ja töötuks jäänud inimene uuesti tööle läheb, suureneb ta sissetulek ligi 60%, Euroopa Liidus on see keskmiselt ligi 50%, Lätis aga kõigest 21%.

"Ühelt poolt näitab see, et meie töötushüvitised ning maksusüsteem soodustavad töötamist ja teisalt viitab, et töötusperioodil on inimeste sissetulekud väikesed," nentis ta.

Töötukassale suurem otsustusõigus

Töösuhted muutuvad üha lühemaks, ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas. Kasvab ka tähtajaliste lepingutega töötajate hulk. Kõik see hakkab paratamatult mõjutama töötuskindlustust ehk seda, kui pikalt jõuavad inimesed koguda töötuskindlustusstaaži. "Selgelt tuleb välja põlvkondade erinevus, kus vanemad otsivad stabiilsust ja pikemat töölepingut, noortele on aga järjest tähtsam see, et oleks uudsust ja värskust," märkis Ehrlich.

Ministeeriumis arutatakse, kuidas suurendada töötuskindlustussüsteemi paindlikkust ehk arvestada ka operatiivsemalt majandustsüklitega. Asekantsler Janar Holm märkis, et kui praegu räägitakse tööjõu puudusest ja arutletakse, kuidas inimesed võimalikult kiiresti tööturule naaseksid, siis tööpuuduse suurenedes peaksid meetmed olema teistsugused. "Kui tuleb 2009. aastale sarnane olukord, kus ühel hetkel jääb väga palju inimesi töötuks, siis ei ole mõtet samade meetmetega tööturgu reguleerida, kui praegu, kus me räägime tööjõu puudusest," märkis Holm.

Arutamist vajab ka küsimus, kas seadus peab määratlema töötuskindlustushüvitise maksmise perioodi nii jäigalt, nagu see on praegu. "Seaduses võiks määratleda hüvitise maksmise ajavahemikuna, aga konkreetse perioodi võiks määrata valitsus töötukassa nõukogu ettepanekul," kirjeldas Ehrlich.

Holmi sõnul võiks kaaluda suuremate õiguste andmist töötukassa nõukogule, kus on nii tööandjate, ametiühingute ja riigi esindajad. See annaks võimaluse majandustsüklitega kiiremini arvestada.

Euroopa kriitika

Euroopa Komisjon on mitu korda tähelepanu juhtinud sellele, et Eestis on liiga vähestel õigus saada töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust, nende saajaid on vähe ning summad väikesed. Komisjoni hinnangul võivad praeguse hüvitise ja toetuse summa suuruse juures inimesed sattuda vaesusriski.

Komisjoni hinnangul on Eestis seatud liiga ranged kriteeriumid hüvitise saajatele. Meil kehtib kolm peamist kriteeriumi: inimene peab olema registreerinud töötu, ta peab olema sundtöötuse olukorras ehk sunnitud töölt lahkuma. Kolmas kriteerium on, et töötu peab olema maksnud vähemalt kolme aasta jooksul 12 kuud töötuskindlustusmakseid.

"Esmapilgul ei tundu need kuigi ranged nõuded, aga võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis inimeste hulk, kes saavad töötuskindlustushüvitist, väike," selgitas Ehrlich. Varasematel aastatel sai hüvitist keskmiselt 60% kõigist töötutest. 2017. aasta esialgsetel andmetel oli see aga veel väiksem, ligi 50%. "See tähendab, et pooled registreeritud töötud ei saa hüvitist ega toetust. Komisjoni hinnangus on just see asjaolu, miks on töötutel suur oht sattuda vaesusesse,“ märkis Ehrlich.

OECD juhtis septembris tähelepanu ka sellele, et Eestis on suhteliselt väike osakaal inimesi, kes osalevad aktiivselt tööturu meetmetes ehk koolitustel ja tööharjutustel.

Ehrlichi sõnul ei ole ministeeriumil plaanis hakata kohe töötuskindlustussüsteemi muutma, kuid plaan on kevadeks kaardistada probleemid. Ehrlich lisas, et õiguslikud ja majanduslikud analüüsid loodetakse valmis saada järgmise aasta alguseks, et seejärel teha konkreetsed seaduse- ja süsteemi muutmise ettepanekud. Suure tõenäosusega jääb selle kõige üle otsustamine riigikogu järgmisele koosseisule.

Osalise töötuse kontseptsioon

Paljudes Euroopa riikides arutatakse nn osalise töötuse kontseptsiooni, mis näeb ette töötuskindlustushüvitise saamise võimaluse, kui inimene kaotab osaliselt oma sissetuleku.

Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna juhataja Sten Andreas Ehrlich selgitas, et teema puudutab inimesi, kes töötavad kahel kohal ning kaotavad ühe. "Pärast ühe töökoha kaotust on inimesel tööleping teise tööandjaga ja tal on jätkuv sissetulek ehk me ei käsitle teada töötuna. Aga samas on ta kaotanud osa oma sissetulekust," tõdes Ehrlich. 

Ehrlich viitas 2014. aasta riigikohtu lahendile, kus märgitakse, et töötuskindlustussüsteemis ei kindlustata inimest mitte töö kaotamise, vaid töise sissetuleku kaotamise vastu. "See on süsteemi jaoks revolutsioon. Me oleme vaadanud kitsalt töötuskindlustushüvitist või töötust kui töö kaotust, aga võib-olla tuleks sellest mõelda laiemalt, et tegu on töise sissetuleku kaotusega. Ja see laiendab valdkonda mõistet oluliselt," märkis Ehrlich.

Arutleda tuleks ka selle üle, millist töötukindlustussüsteemi me tahame. "Kas jätkame tänase riigi reguleeritud töötuskindlustusega või vaatame seda kui kogumispensioni-laadset süsteemi, kus inimene kogub ise raha ja kui tal seda vaja läheb, siis võtab selle välja,“ selgitas Ehrlich.

Töötukassat pole kuulda võetud

Toomas Tamsar, Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja

Süsteemi ülevaatamine on igati arukas. Me ootaks ära, millega täpsemalt välja tullakse ja siis arutaks sisulisemalt. Kindlasti ei tohi luua heldet süsteemi, mis motiveeriks töötegemise asemel koju jääma. See, kui mõni inimene nii mõtleb, on tema vaatenurgast loogiline, aga seda ei peaks kinni maksma teised töötajad ja tööandjad.

Kindlustuspõhimõtete rakendamine oleks igati arutamist väärt idee. Praegune olukord, kus töötukassa suured reservid on valitsuse kulutada, ei ole hea lahendus. Töötukassa nõukogu seisukohti maksemäära kohta pole kuulda võetud ja vaevalt et kuulda võetakse. Praegu saab töötukassa nõukogu ainult soovitada, mitte otsustada.

Ka rollid on valitsuse ja töötukassa vahel kohati ebaselged. Oleme koos ametiühingutega toetanud töötukassa suuremat panustamist ümberõppesse, kuid jääb ebaselgeks, kuivõrd see peaks olema riigi ja kuivõrd töötukassa ülesanne.