USA rahandusministeeriumi eilne ettepanek lõigata Läti ABLV pank süsteemse rahapesu tõttu ära Ühendriikide finantssüsteemist on väga karm ja harvaesinev käik, mis jätab välisriikide silmis tumeda varju kogu Baltikumile.
- Möödakõndijad ABLV Riia kontori ees. Foto: Scanpix/Reuters
"Maine osas on see Baltikumile kindlasti väga tugev löök, kuna Euroopa pankadest on Läti pangad ka varem USA negatiivse tähelepanu pälvinud," ütles LHV rahapesu tõkestamise juht Aivar Paul.
Rahapesu tuleb tõsiselt võtta
USA rahandusministeeriumi allasutus FinCEN otsustas 13. veebruaril astuda samme, et finantsvahendajad lõpetaksid korrespondentsuhted USAs Läti krediidiasutusega ABLV Bank. FinCEN põhjendas oma otsust üldistatuna panga poolt rahapesu tõkestamise nõuete eiramisega. ABLV Bank on üks Läti suurematest pankadest ning kuulub Läti finantsjärelevalveasutuse FKTK ja Euroopa Keskpanga otsejärelevalve alla.
Meie arvates tuleb riikidel ja finantsvahendajatel suhtuda rahapesu tõkestamisse täie tõsidusega. Algab see sobivast õigusraamistikust, seal hulgas efektiivset menetlust võimaldavate protsessinormide ja mõjusate karistusmäärade sisseseadmisest, kuni iga üksiku finantsvahendaja riskikontrolli lahenditeni. Riskantsete mitteresidentide suunal riskide tõus ja nende adekvaatne maandamata jätmine võivad kaasa tuua tagasilööke laiemal rahvusvahelisel areenil.
Finantsinspektsiooni kehtiva strateegia kohaselt on üheks meie rõhuasetuseks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine. Oleme seda oma sihipärasega tööga signaliseerinud erinevatele asjaomastele ning fookuse – riskantsed mitteresidendid – osas saavutanud ka konkreetseid tulemusi.
Kilvar Kessler,
finantsinspektsiooni juhatuse esimees
USA rahandusministeeriumi hinnangul on ABLV rahapesu ehitanud enda äritegevuse üheks alustalaks. ABLV juhatus lubab FinCENi teatel pangal ja selle töötajatel punuda rahapesuskeeme ning soosib kõrge riskiga riiulifirmade tegevust, mis võimaldab pangal ja selle klientidel raha pesta.
Ehkki avalikult on ABLV öelnud, et vaatab enda rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmed üle, on panga omanikud ja juhid tagatubades ameeriklaste kinnitusel mõista andnud, et ei soovi riskiäri lõpetada. Niisiis on USA rahandusministeeriumi teatel kahtlane, et firma ka reaalselt muutusi ellu viia soovib. Ameeriklaste teatel takistab ABLV ka Läti rahapesureeglite reaalset rakendamist ning on ametnike mõjutamiseks pakkunud neile ka altkäemaksu.
ABLV tegeleb suuresti just Lätist väljaspool olevate klientide teenindamisega. Enamik firma klientidest ei asu ise riigis ning ei aja Lätis ka äri, kui välja arvata ABLV juures avatud konto. Nende äri on justkui sild SRÜ finantssüsteemi ja Lääne oma vahel.
Läti pank pakub ettevõtetele ja isikutele, mis on enamasti SRÜst pärit isikute kontrolli all, ligipääsu pangakontodele, kus saab arveldada USA dollaris, naelsterlingis, euros ja Šveitsi frangis. ABLV korrespondentsuhted võimaldavad klientidel teha tehinguid vastaspooltega, kellel on kontod pankades üle kogu maailma, sealhulgas USA ja ELi finantsasutustes. Tihti on kliendid riiulifirmad, mis on registreeritud jurisdiktsioonides, kus tegelikud omanikud saavad varju jääda.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.