Kaevanduslinna võtavad üle krüptokaevandajad

Kohtla-Järvel Viru Keemia Grupi (VKG) rangelt valvatud alal seisab keset tühja tööstusmaad sinine merekonteiner. Eesti Krüptoraha Liidu asutajaliige Hermes Brambat on pannud sinna huugama 120 krüptoraha kaevandamise masinat, ruumi on veel kahekümnele kaevurile. See on Brambati ettevõtte Nordcoin Mining näidiskaevandus, mille eeskujul võiks seal oma koha leida veel 20 konteinerit, kus igaühes oleks töös juba 240 masinat.

Kaevandusele asukohta otsides jõudis Brambat lõpuks VKGsse, mille juhatus oli krüptoraha suhtest positiivsemalt meelestatud. Kuna VKG alal asudes ei tule teha suuri kulutusi infrastruktuurile ja territoorium on turvatud, otsustatigi krüptokaevandus püsti panna just seal. Nii pääseb ka sinna kaevandusse VKG loal ja kiiver peas. „Me oleme täpselt elektri ja generaatorite vahetus läheduses ja me saame väga lihtsalt selle energia endani toimetada. Kuna selliseks tarbimiseks võrgu rajamine on väga kallis, siis kuskil mujal seda teha oleks keerulisem,“ selgitas ta.

„Kui mingil hetkel krüptoraha kokku kukub, saab need seadmed välja lülitada, ja ongi kogu lugu,“ muheles VKG Energia juhatuse liige Marek Tull võimalikest riskidest kõneldes. Suure riski asemel näeb VKG võimalusi, sest nad saavad krüptokaevandusi varustada suurte võimsustega. „See on uus valdkond, mis areneb väga jõudsalt ja me tahtsime ka selles kaasa lüüa,“ ütles ta kindlameelselt. „Esialgu me küsisime muidugi, et kui tõsised te olete, mis finantseeringust te seda teete. Aga kuna nad ütlesid, et teevad seda omafinantseeringuga ja kuu aja pärast juba konteiner valmib.. nii see koostöö algaski.“

Elektrienergia ongi krüptokaevanduse juures üks olulisemaid komponente. Kaevanduskonteiner kulutab elektrit 200 euro eest päevas, umbes 6000 euro eest kuus. VKG saadav kasu on sealjuures ööpäevaringne ühtlase koormusega tootmisseadete elektri tarbimine. „Me saame müüa elektri kohapeal, selle asemel et ülejääv elekter Eleringi suunata,“ selgitas Tull.

Brambati avastatud lahendus on pärast meediasse jõudmist tekitanud VKG ukse taha huviliste järjekorra. „Meil on siin tulnud veel 15 soovijat, kellega meil käivad läbirääkimised. Kõigil neil on oma nägemus sellest, kuidas seda valdkonda arendada. Kes tahaks kusagil hoone sees, kellel on konteiner, kes tahab ehitada angaari,“ räägib Tull. Huvilised on peamiselt ettevõtted Eestist, kuid ka Venemaalt ja Iisraelist. Tulli arvates on see hea võimalus, sest VKG ise krüptokaevandamisega ei tegele, aga nende tootmisterritooriumil on selleks kõik võimalused olemas.

Kasum jookseb

Ka Brambat tõdeb, et võimekust on VKG juures kõvasti rohkem, kui nemad seda praegu kasutavad. „Ehk siis see üks konteiner, mis meil siin on, on kuskil 0,2megavatise võimsusega, aga võimalik on siia panna esialgsete läbirääkimiste tulemusel kuni 10 megavati eest tehnikat ehk siis neid konteinereid mahub siia üsna palju.“

Nemad tegid investeeringud projekti neli kuud tagasi, mis on nüüdseks tagasi teenitud ja jooksvalt saadakse kasumit. Praeguse madalama turuseisu juures kaevandab konteinerkaevandus 36 000 kuni 40 000 euro eest krüptovaluutat kuus.

„Olenevalt turu kõikumistest on teenimisprotsent vahepeal natuke väiksem ja vahepeal natuke suurem. Aga kui sa oled end heasse elektrivõrku saanud, nagu meie siin, ja soodsat elektrit saad, siis see on kindel, et vähemalt praegu ja ettenähtavas tulevikus teenib see ikkagi kasumit,“ on Brambat kindel.

Kuna krüptorahaga tahavad end siduda ka petturid, kes ulmeliste lubadustega inimestelt raha välja petavad, ei tahtnud Brambat ise ennatlikke lubadusi jagada ja alustati enda rahaga. „Me otsustasime, et me teemegi selle mudeliga, et kõigepealt teeme asjad valmis ja siis hakkame raha kaasama, mitte vastupidi, et võtame raha ja anname suuri lubadusi ja siis pärast ei tea, kas sellest üldse midagi välja tuleb.“

Projekt on Brambati hinnangul olnud seni edukas ja seega otsustasid nad, et võimalikult kiireks laiendamiseks kaasavad nad mingil moel avalikult raha, et kasvatada kaevandus umbes 20kordseks. Raha kaasamise viisi veel otsitakse. „Meil enda krüptovaluuta väljaandmise ambitsioone ei ole. Kui me teeme seda ICO vormis, siis meil tuleb enda token, millega me teeme raha kaasamist, aga krüptovaluutat kui sellist meil endal plaanis välja anda ei ole.“

Raha kaasamise abil tahetakse jõuda ka selleni, et valmis konteinerkaevandusi edasi müüa. „Terviklik konteiner on üles pandav umbes kümne minutiga, kui see on veoautolt maha pandud ja on elektriühendus vormistatud. Selle hind jääb kuskile poole miljoni euro kanti,“ seletas Brambat.

Nii Eestist kui ka teistest riikidest on konteinerite vastu huvi tundnud mitu ettevõtet. „Kuna me ei ole end veel avalikult reklaaminud ja tee turundust enne, kui oleme valmis, ei ole me tehinguteni veel jõudnud, aga järjekorras on inimesi juba päris mitmest riigist, kes ootavad täpset infot.“

Mis toimub konteinerkaevanduses?

Konteineri riiulitel koha sisse võtnud kaevurid lahendavad päevad läbi matemaatilisi võrrandeid, et hoida krüptovaluuta võrku üleval: et toimiksid rahakanded ja need oleksid turvalised. Info matemaatiliste võrrandite kohta jõuab sinna 4G-interneti kaudu.

Siinne kaevandus on keskendunud alternatiivsetele krüptorahadele. Hermes Brambat ütles, et nad on valinud välja viis kuni kümme kõige paremat ja mõistlikumat valuutat, mida nad kaevandavad ja milles oma vara hoiavad. „Bitcoin ei ole meie huviorbiidis.“

Kaevandamiseks kasutatakse Hiina tootja Bitmaini Antmineri masinaid, sest need on Brambati sõnul kõige efektiivsemad ja mõistlikumad krüptoraha kaevurid. Ehkki levinud on ka videokaartidel põhinev kaevandamine, ei tundunud tema hinnangul see konteineri puhul parim lahendus. „Konteineri formaati, mis on lihtsasti transporditav, sobib kõige paremini Antmineri lahendus. Tegelikult on turul ka teisi tootjaid, aga nende tooted on kas kallimad või ei ole võimalik neid nii suures koguses kätte saada. Seal on rida erinevaid probleeme.“

Masina ehitust peab Brambat lihtsaks: ees ja taga on sellel ventilaatorid ja keskel hashboard´id, millel on kiibid, mis lahendavad matemaatilisi võrrandeid. Bitmaini Antminerite eeliseks peab ta ka töökindlust. „Need on ikkagi tööstuslikuks krüptokaevandamiseks. Siin igapäevast käed küljes hooldust ei olegi vaja. Me ise käime siin konteineris korra nädalas või korra kahe nädala tagant. Kui neid konteinereid tuleb siia rohkem, peab siin ilmselt tihedamini käima, aga praegu nad töötavad väga stabiilselt ja väga hästi. Videokaartidega kaevandamisega on alatasa hooldusprobleemid, selle ülalhoidmine on keerulisem.“