Põhjamaade panganduskontserni Nordea aktsionärid otsustasid neljapäeval peakontori Helsingisse viimise kasuks, kirjutab Taloussanomat.
- Nordea panga Eesti filiaal palkab juurde sadakond töötajat. Foto: Scanpix/Reuters
Aktsionäride üldkoosolekul hääletas Soome kolimise poolt 96,9 protsenti. Nordea nõukogu esimees Björn Wahlroos rõhutas, et kontserni äritegevusest toimub Rootsis vaid veerand. "Nordea on ennekõike Euroopa pank ning seepärast on loomulik, kui viime peakontori Euroopa regulaatorite alla," ütles Wahlroos.
Samuti on Wahlroosi sõnul tegemist märkimisväärselt soodsama maksuolukorraga, kus Nordea loodab pikaajalises perspektiivis võita maksudelt 1 miljard eurot.
Suuri kolimisi peakontori Helsingisse viimisega kavas ei ole, ütles Wahlroos, sest pangal on juba Soomes arvestatav kontor.
Lisaks soodsamatele maksudele sai otsustavaks see, et Soome on ainus Põhjamaa, mis kuulub ka Euroopa pangandusliitu.
Osa Nordea suurematest aktsionäridest oli juba ette teatanud, et hääletab peakontori kolimise poolt, kirjutas Helsingin Sanomat. Teine osa suuremaid rootslastest omanikke ja Rootsi väikeomanikke esindav Aktiespararna seevastu olid selle vastu.
Aktiespararna esindaja võttis ka üldkoosolekul sõna kolimise vastu ja sai kohalolijatelt tugeva aplausi. Ühingu meelest on kolimine mõttetu, sest ka Euroopa Liit peab pangandusreeglites tulema lähemale Rootsi rangemale regulatsioonile. Aktiespararna pidas ebasoodsaks ka seda, et osa aktsionäride dividendide maksustamine võib senisest karmimaks muutuda.
Soome rahas mõõdetav kasu veel teadmata
Helsingin Sanomat kirjutas, et Nordea peakontori Helsingisse ei mõjuta eriti Soome riigi maksutulu. Pank maksab on tegutsemisriikides makse tegevuse pealt. Panga makstavad dividendid siiski kasvatavad mõnevõrra Soome tulu, aga selle täpne suurus pole veel teada.
Eeldatavalt tähendab peakontori kolimine kõige enam sadakonna töökoha Soome liikumist. Nordea töötab üsna hajutatud mudeliga, kus näiteks panga juhtgrupi liikmed asuvad igaüks oma riigis ja koosolekud toimuvad tihtipeale virtuaalselt. Peakontori tegevus käib nii Stockholmis, Helsingis kui ka Kopenhaagenis.
Panga Soome taustaga juht Casper von Koskull on teatanud, et kolib koos peakontoriga Stockholmist Helsingisse, nii et üks kõrgepalgaline maksumaksja on sellega Soomes juures.
Soome finantsjärelevalvele toob Nordea panga Soome kolimine palju lisatööd, kirjutab Kauppalehti.
Soome finantsjärelevalve Fiva andis teada, et palkab ligikaudu 30 töötajat juurde. Lisaks muudetakse pangandusjärelevalve ülesehitust suurpanga kontrollimiseks sobivamaks.
Nordea juhtkond otsustas kolimise ära juba eelmise aasta sügisel. Siis vallandas panga otsus peakontor Helsingisse kolida kriitikatormi Rootsi valitsuse aadressil ning kõlasid murenoodid, mida selline samm ettevõtjate silmis Rootsi riigi mainele tähendab.
Toonane opositsioonipoliitik Ulf Kristersson rääkis Rootsi majanduslehele Dagens Industri, et valitsus on oma oskamatu käitumisega kahjustanud usaldust Rootsi kui stabiilsete mängureeglitega riigi vastu. Liberaalide kõneisik Mats Persson taunis töökohtade ja maksutulu kolimist naaberriiki. „See on kummastav, et rahandusminister mitte üksnes ei aja poliitikat, mis ettevõtted riigist minema peletab, vaid ühtlasi tervitab seda,“ ütles ta.
Kriitikute sõnul on väga suur kahju Rootsi mainele, seda enam, et Rootsi on tahtnud saada suureks finantskeskuseks. Brexitist tekkinud võimalused oleksid loonud selleks head eeldused. Nüüd saab selle tähelepanu Helsingi.
Rootsi majandusleht Dagens Industri kirjutas sügisel juhtkirjas, et ka Rootsi peaks liituma Euroopa Liidu pangandusliiduga. Viimast arvatigi üheks peamiseks põhjuseks, miks Nordea otsustas Soome kasuks. Nii on pangale tagatud Euroopa turul ühtsed reeglid ning kriisihalduse riskid on jagatud.
Seotud lood
Turvasüsteemid toodavad igapäevaselt suurtes kogustes infot. Läbi tänapäevaste nutikate lahenduste saab neid andmeid üha kiiremini töödelda. Selle abil on võimalik näiteks läbi
valve- ja läbipääsusüsteemide tuvastada inimeste käitumises anomaaliaid ja hinnata reaalajas võimalikke riske. See on vajalik ettevõtetele, kes pakuvad elutähtsaid teenuseid ja võivad on ärisaladuse või andmete lekkimise korral saada suurt kahju.