Vandeadvokaat, kes soovitab: ära otsi õigust kohtust

„Praegu teen enamjaolt advokaaditööd,“ lausub ta. „Samas on üksjagu märke, et majandusel ei pruugi lähiajal enam hästi minna.“

Kuklase on ligi veerandsada aastat teinud mõlemat tööd paralleelselt. Ta lõpetas Tartu ülikooli õigusteaduskonna 1993. aastal, sama aasta 6. septembril tegi pankrotihalduri eksami ja päev hiljem advokaadi vanemabi eksami. Vandeadvokaat on Kuklase alates 2000. aasta augustist.

Kuklase & Partnerid büroos töötab viis inimest, neist kaks vandeadvokaati. Et ka suhteliselt väike advokaadibüroo võib edukas olla, tõestab kas või see, et tänavu pääseti Gaselli TOPi (178. koht). Eelmine, 2017. aasta oli jätkuvalt edukas – käive tõusis enam kui viiendiku võrra, 293 350 euroni.

Ainulaadne kobarbüroo

Advokaadibüroo esmakülastaja võib Tallinnas Roosikrantsi tänava ärihoone kolmanda korruse koridori ukse taga kimbatusse sattuda – millist advokaadibürood külastada, sest teisel pool ust tegutseb justkui samal äripinnal lausa neli advokaadibürood. Teist sellist advokaatide kobarbürood Eestis ei ole.

Tollel märtsikuu neljapäeval oli kobarkontoris vaikus, sest kõik advokaadid ja juristid olid koolitusel. „Mind sellel koolitusel käsitlevad teemad ei kõnetanud,“ ütleb Kuklase ja juhatab ajakirjaniku koosolekuruumi, mille suurtest akendest avaneb täiuslik vaade Vabaduse platsile.

„Kokkuhoid üüri ja kontoriseadmete pealt on nn kobarbüroo puhul suhteliselt tühine, eelkõige on suurim kasu kolleegide omavahelisest suhtlemisest, mõtete vahetamisest ja tihedast koostööst, samas kui büroode rahakotid hoiame eraldi,“ põhjendab Kuklase, miks advokaadibürood ühist pinda jagavad. „Koostööd teeme erinevates õigusvaldkondades, sest inimesed ei suuda kõigest teadlikud olla. Elu on näidanud, et suured bürood lõhenevad tihtipeale just teenitud raha jagamisest tekkivate erimeelsuste tõttu. Arvan, et meie tänase kobarbüroo lahenduse kaudu suudame taolisi erimeelsusi vältida.“

Kuklase lisab, et aeg-ajalt jagavad bürood omavahel klientegi. „Mina olen aktiivselt soovitanud kliendile oma kolleegi, kui enda koormus ei võimalda uue teemaga tegeleda või kui tegu on võõra õigusvaldkonna, näiteks autoriõigusega. Ma kas annan teema täielikult kolleegile või kaasan kolleegi vaidlusse.“

Vildakas pankroti mõiste

Ülikooli lõpetamise järel töötas Kuklase aastaid vandeadvokaat Mall Saare büroos, algul Võrus ja hiljem Tallinnas. Pärast vandeadvokaadi eksami tegemist otsustas Kuklase asutada omanimelise büroo.

Kuklase andmeil on ta menetlenud sadu pankrotiprotsesse. Kui varasematel aastatel on tal korraga käsil olnud paarkümmend pankrotimenetlust, siis praegu palju vähem. „Pankroti õiguslik tähendus Eestis on minu arvates devalveerunud,“ on Kuklase oma väljaütlemises üsna karm. „Eestis tähendab pankrot tavaliselt seda, et kogu raha on otsas. Aga see ei ole pankrot, see on kas kuritegu või lihtsalt vargus või oskamatus ja saamatus.“

„Seaduse kohaselt on pankrot siis, kui omakapital on teatud ulatuses miinuses, ja ettevõtte omanik peab kahekümne päeva jooksul esitama pankrotiavalduse,“ jätkab Kuklase. „Seadus seda kohustab, aga tegelikkuses riik selle kohustuse täitmata jätmist ei sanktsioneeri. Tegelikult ei tohiks pankrotimenetlus kulgeda nii – kuigi sageli see just nii ongi –, et võlausaldajad jäävad oma rahast ilma ja pandipidaja saab ainukesena raha tagasi, sest tal on pandiga kaitstud nõue. Probleemi lahendamine oleks võimalik, kui pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmise eest oleks rakendatav ka tegelik sanktsioon.“

Olulised sidemed

Kuklase hinnangul on tema ettevõtte edu taga peamiselt kaks märksõna: inimlik lähenemine kliendi probleemide lahendamisel ja aktiivne koostöö kolleegide, sh. väliskolleegidega. Oma väite tõestuseks räägib ta ilmeka loo.

Eelmise aasta lõpus pöördus Kuklase advokaadibüroo poole Eesti ettevõte, mis müüb Saksamaale kala, peamiselt koha. Saksamaa koostööpartner jäi kauba eest võlgu ja kuna Eesti firma juht teadis, et Kuklasel on Saksamaal tuttavad advokaadid, palus temalt abi võlaprobleemi lahendamisel. Kuklase omakorda andis abipalve edasi kauaaegsele koostööpartnerile, Saksamaa advokaadile Norbert Müllerile. Kui esimene telefonivestlus tõrksa võlgnikuga lahendust ei toonud, vajutas asjaolusid hästi tundev Müller võlgniku eriti hella kohta.

„Norbert ütles võlgnikule, et te ostate kala Eesti ärimehelt, ent oma firma koduküljel reklaamite, et müüte Saksamaal püütud koha,“ meenutab Kuklase. „Selle peale võlgnik sulas ja oli samal päeval nõus alla kirjutama võla tagasimaksmise graafikule. Eesti ettevõtja on nüüd enamuse võlast tagasi saanud.“

Milline vanasõna iseloomustab teie tegevust?

Kuklase & Partnerid juht ja omanik Olev Kuklase

Ius est ars boni est aequi (õigusteadus on headuse ja õigluse kunst). See Vana-Rooma juristi Celsuse mõttetera määratleb hästi õigluse ja õiguse suhet. Tundub ehk mõneti kummaline, kui ütlen, et ära otsi õigust kohtust. Vaidlused lahenevad tunduvalt paremini, kui otsida ja leida inimlik võti ehk maakeeli öeldes: leia võti kompromissiks. Olen arvamusel, et enamusel juhul on selleks võtmeks mingi inimfaktor, aga kindlasti saavutatakse palju kompromisse ka teatud rahalistel kaalutlustel.

Näiteks Saksamaal, kus enamik isikuid kasutab õiguskaitse kindlustust (rechtsschutzversicherung), on kohtumenetluses tsiviilvaidlustes kompromissi saavutamisel mõlema poole advokaadile ette nähtud topelttasu. Taoline regulatsioon tagab paljudel juhtudel selle, et kõik osapooled on huvitatud kompromissi leidmisest ehk klient läheb kohtusse, et vaidlusele lahendus leida, advokaat läheb kohtusse, et raha teenida, ja riik soovib, et kohtute koormust saaks asjatute ja pikale venivate vaidlustega vähendada. Miks ei võiks Eesti sellist, kompromissile suunavat lahendust üle võtta.

Muidugi võib lasta otsuse teha ka kohtunikul, aga nagunii ei ole üks pool rahul ja seepärast jätkub menetlus järgmistes kohtuastmetes. Kohtumenetluse ajal peavad pooled ka arvestama, et kohtuniku palk ei muutu sellest, kas ta lahendab asja kiiresti või aeglaselt, ja kas ta lahendab asja sinu või teise poole kasuks. Sellega kaasneb ajakadu ja elu on näidanud, et puhtalt inimlikest põhjustest kaasnevad eluaegse kohtunikuametiga ka asjaolud, mis minu arvates kohtust õiguse otsimist ja leidmist ei soodusta.

Advokaadi kolm soovitust

Suhtle personaalselt. Ükskõik, kas kohtumenetlus kulgeb kliendi jaoks soodsalt või mitte, suhtle kliendiga. Suhtle temaga personaalselt ja otse, ära karda rääkida asjadest nagu need on, samas otsi ja paku välja ka võimalikud lahendused. Kogemus ütleb, et taoliselt käitudes ei jää sa isegi kohtuvaidluse kaotamise korral kliendist ilma.

Ära anna liigseid lubadusi. Kliendi ootustele vastavate või meelepäraste lubaduste andmine on minu arvates kõige suurem viga. Muidugi, kui sa midagi ei prognoosi, siis tekib kliendil õigustatud küsimus, et miks ta sinuga üldse kohtulahingusse läheb. Siin ongi kõige olulisem piiri leidmine võidu võimaluse ja lubaduste vahel.

Hoia emotsioonid vaos. Kompromissi saavutamise takistuseks on sageli emotsionaalsed vastuolud, sest üldjuhul olid osapooled varem ju heades suhetes, näiteks äripartnerid jne. Emotsioonide väljendamine kohtumenetluse eel või selle ajal on minu arvates suurimaid takistusi leidmaks kohtus kompromissi. Isegi kui emotsioone näidata, siis ei tohiks muutuda isiklikuks, sest vastasel korral on kindel, et mingit kompromissi ei sünni. Kui kohtuvõit tundub olevat tõenäoline, ei ole enam mõtet verbaalset vunki juurde lisada, ehkki adrenaliin on kõrgel.

Advokaadibüroo omanik unistab

Mul ei ole suurejoonelisi unistusi seoses tööga, pigem on unistus, et saaksin iga päev kas või tund aega tegeleda muusika ja spordiga. Lemmikpilliks on Teppo lõõts, mul on neid neli tükki, lisaks mõned muud pillid. Toomas Ojassaar ja Tarmo Tartu on fantastilised inimesed ja lõõtsaõpetajad, nemad aitavad mul muusikaoskusi täiendada.

Pillimängu harrastades hakkavad tööle hoopis teised meeled, väga suureks abiks on mu kunagised õpingud laste muusikakoolis ning vanemate muusikaalane taust. Praegu ma musitseerin tavaliselt koos sõprade ja kolleegidega. Kahjuks ei võimalda tihe ajagraafik osaleda lõõtsaüritustel, sest nädalavahetused tahaks kulutada ikka pere, spordi ja maakodu tarvis.

Põhjalik kõiges

Küllike Namm, OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm partner ja vandeadvokaat

Töö on mind Olev Kuklasega kokku viinud ja peaasjalikult nõnda, et meil on olnud ühed ja samad menetluslikud huvid. Meil pole olnud üht ja sama klienti, aga oleme olnud menetluslikult samal poolel samas kohtuvaidluses.

Kui mulle on heas mõttes ette heidetud, et üritan väga kaugelt asjaoludele läheneda, siis minu meelest on Olevil see oskus veel rohkem süvenenud, ja see on tema kaitsetaktika tugevus. Ta on hästi põhjalik ja tihtipeale väga kaugelt peale hakates leiab tõetera, mida järgides jõuab kliendi jaoks parima tulemuseni.

Olev ei ole sugugi ainult töönarkomaan, ta võtab elu selliselt, nagu seda võtma peaks. Tal on alati sära silmis, olen seda kogenud nii tööalaselt kui tööväliselt. Ta on väga tore seltskonnakaaslane, tal on iga asja kohta oma lugu ja nali. Ja muidugi ei saa mainimata jätta tema musikaalsust, näiteks lõõtsa mängimisel.

Äripäeva gaselli rubriik, kus kirjutame kiiresti arenevatest väikefirmadest ja nende omanikest, ilmub kaks korda kuus. Gaselli TOPi lähteandmeteks on ettevõtte müügitulu ja ärikasum enne makse aastatel 2014, 2015 ja 2016. 2014. aasta müügitulu peab ulatuma 100 000 euroni ja aastatel 2014-2016 kasvama käive ja ärikasum vähemalt 50%.

TOPi jõudis tänavu 901 ettevõtet.