Riigikohus rahuldas Swedbanki kassatsioonikaebuse ja saatis ringkonnakohtusse tagasi vaidluse, mis puudutab Swedbanki kaudu Rumeenia põllumaadesse investeeritud miljonite eurode kadumist.
- Swedbank Foto: Erik Prozes
Swedbanki esindaja, advokaadibüroo Derling vandeadkovaat Erki Kergandberg sõnas, et tegu on Swedbanki jaoks vägagi positiivse otsusega. „Meie kassatsioonikaebus rahuldati pea sajaprotsendiliselt,“ ütles ta.
Kergandbergi sõnul leiab kohus, et pangal on õigus ja kogu lugu on tegelikult aegunud. Juriidiliselt kohaldub nõuete aegumine siis, kui jõustub kohtuotsus, mida praeguseks ei ole veel juhtunud. „Ka sisulised etteheited pangale pole tõendatud. Hagejad lihtsalt pritsitvad välja väiteid, kuid ei tõenda neid,“ lisas Kergandberg. Kergandbergi sõnul andis riigikohus ringkonnakohtule ette küllaltki selged juhised, kuidas nad oma otsust tegema peaksid.
Seevastu ei ole vastaspoole, Nord Hill Land Portfolio esindaja, vandeadvokaat Indrek Kukk Maria Mägi advokaadibüroost Swedbanki hinnangutega nõus.
Hagejad lihtsalt pritsitvad välja erinevaid väiteid, kuid ei tõenda neid.
Eki Kergandberg,
advokaadibüroo Derling vandeadvokaat
Kukk tõdes, et ideaalis oleks tõesti Swedbanki kassatsioonikaebus jäetud rahuldamata, kuid tuleb ka silmas pidada seda, et riigikohus ei jätnud jõusse maakohtu otsust, mida Swedbank oleks soovinud. Seega sisulised vaidlused ringkonnakohtus jätkuvad. „Investorite väljavaateid tänane otsus ei vähenda,“ ütles Kukk.
Kuke sõnul ei leidnud riigikohus, et nõue oleks tervikuna aegunud ega andnud ka ringkonnakohtule suuniseid taolise seisukoha kujundamiseks. „Vastupidi,“ väitis ta.
Kukk lisas, et riigikohus märkis, et aegumise hindamise käigus ei ole maakohus eristanud hageja nõudeid ega ka võimalikke nõude õiguslikke aluseid. Lisaks selle tuleb Kuke sõnul kohtutel jätkuvalt anda hinnang ka hageja väitele, et isegi kui nõuded oleksid aegunud, võib aegumisele tuginemine olla lubamatu, sest on vastuolus hea usu põhimõttega.
Pank mängib nõude aegumisele
Kui kogu asi 2016. aastal kohtusse anti, tegi maakohus otsuse Swedbanki kasuks ja jättis hagi rahuldamata. Nord Hill Land Portfolio apellatsioonikaebuse peale leidis ringkonnakohus mullu sügisel, et maakohus peaks asja uuesti üle vaatama ja andma ka Nord Hill Land Portfoliole võimaluse taotleda tõendite kogumist ja ka tunnistajate ülekuulamist.
See tähendab, et ringkonnakohus leidis, et hagejatel peaks olema õigus nõuda välja Swedbankilt asjassepuutuvaid dokumente.
Investorite väljavaateid tänane otsus ei vähenda.
Indrek Kukk,
Maria Mägi advokaadibüroo vandeadvokaat
Selle peale esitas Swedbank kassatsioonikaebuse, mille riigikohus täna ka osaliselt rahuldas. Seega tühistas riigikohus ringkonnakohtu otsuse ja käskis asja uuesti üle vaadata. Riigikohus leidis, et ringkonnakohus toetus otsuse tegemisel eelkõige vaid hageja väidetele, kuid mitte tõenditele.
Kergandbergi sõnul on riigikohtu juhised ringkonnakohtule suhteliselt selged. „Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja on erinevates meediakanalites kuumaks kütnud väite, justkui oleks pank investoreid investeeringuid tehes petnud,“ rääkis Swedbanki esindaja. „Paratamatult on panga vastus, et nõuete esitamisega on jäädud hiljaks ja seega on need ka aegunud,“ lisas ta.
Pikk ajalugu
Kokkuvõtlikult öeldes nõuavad investorid Swedbankilt vastutust 8,5 miljonit eurot maksnud ja vett vedama läinud investeeringu eest, samas kui Swedbanki seisukoha järgi on nõue ühtlasi nii aegunud kui ka tõendamatu.
Lugu algas aastal 2007. Nüüdseks pankrotistunud firma Nord Hill Land Portfolio nõuab Swedbankilt välja pea kümne miljoni euro suurust kahju, kuna leiab, et pank pettis ettevõtet investeeringuid vahendades. Swedbanki kaudu investeeris Nord Hill Land Portfolio Rumeenia kinnistutesse üle kaheksa miljoni euro, ent hiljem selgus, et raha maeti täiesti väärtusetutesse põllumaadesse. Investeeritud miljonid kadusid ja seni pole keegi selle eest vastutust võtnud.
Loe siit täpsemalt, millest sai alguse Swedbanki ja investorite vaidlus luhtaläinud Rumeenia investeeringute üle.
Seotud lood
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.