Eesti parim juht: ei saa öelda, et mina päästan maailma

„Ikkagi juht on see, kes on kõige alguses. Tema ülesanne on panna meeskond kokku ja tema töötajad on just täpselt nii head, kui on tema tehtud valik,“ ütles tänavune Eesti parim juht Kai Realo. Realo märkis, et juhi ülesanne on ka see meeskond koos tööle panna ehk luua suhted, hoida neid ja anda tööle eesmärk.

Parima juhi konkursil kolme parema sekka jõudnud Tallinna Kaubamaja Grupi juht Raul Puusepp leidis aga, et head töötajad on tähtsamad kui hea juht. Keskpärane juht tema arvates ettevõttele veel hukatuslik ei ole. „Ükskõik kui hea juht olla, minu arvates ei saavuta midagi, kui sul ei ole meeskonda ja häid töötajad. Kui on väga head töötajad ja väga hea meeskond, siis isegi keskpärane juht ei suuda seda ära rikkuda.“

Kolmas nominent, Eesti Energia juht Hando Sutter, oli Puusepaga nõus. Tema hinnangul ei ole ilma heade töötajateta ka head juhti. „Kui töötajad ei ole head, siis tähendab, et on juht halb,“ ütles Sutter. Ta lisas, et tihtipeale valitakse töökoht selle järgi, kus on hea juht ja meeleolu, mitte palganumbri järgi. „Kas juht on inspireeriv, kas on võimalik areneda, need asjad käivad kindlasti koos.“

Erineva tagatoaga ettevõtted

Tänavused nominendid juhivad väga erinevaid ettevõtteid. Nii tuleb Realol juhtida Circle K-d Eestis rahvusvahelise ettevõtte soovide järgi, Puusepp juhindub kohalike ärimeeste ja väikeaktsionäride soovidest ning Sutter toimetab riigi taktikepi järgi.

Realo tõdes, et rahvusvaheliste firmade puhul on määrav, mis on nende strateegia erinevatel turgudel. Ta on olnud ettevõtetes, kus Eesti turg ei ole atraktiivne ning seega ei ole ka omanike tähelepanu olnud piisav, et olla hea organisatsioon. Praeguses ettevõttes on tema sõnul iga äriüksus oluline. „Tähelepanu ja ka investeeringud on need, mis määravad, kas omanik on asjast huvitatud. Rahvusvaheline ettevõte võib olla väga-väga hea tööandja,“ sõnas ta.

Välismaise omanikuga ettevõtet juhtides ei ole juht siiski kõigis oma otsustes vaba. „Rahvusvahelisel kontsernil on oma visioon, missioon ja strateegiad,“ rääkis ta ja märkis, et tal tuleb mõelda, kuidas rahvusvahelist strateegiat tõlgendada ja muuta seda Eesti turule kohasemaks. „See on natuke teistmoodi töö kui see, et ärkad hommikul üles ja ütled, et mina päästan maailma ja siis hakkad sellega tegelema.“

Puusepp sõnas, et kohalike omanikega suurfirmat on välisomanikega suurfirmast lihtsam juhtida, sest otsused on kiired ja läbimõeldud. Tema sõnul tunneb selline ettevõte paremini kohalikku turgu ja inimesi. „Pole vaja tõestada kellelegi kuskil millegi vajalikkust või millegi võimatust.“

See, et Tallinna Kaubamaja Grupil on kolm aktiivset suuromanikku – Jüri Käo, Andres Järving ja Enn Kunila – avaldab Puusepa sõnul väga head mõju ettevõtte juhtimisele. „Dialoog ja otsused ning tagasiside ja suunised on väga operatiivsed, väga konstruktiivsed, läbimõeldud. Aktiivsed targad omanikud aitavad ettevõttele väga palju kaasa.“

Alguses Tartu Kaubamaja juhtinud Puusepp töötab endiselt Tartus. Tema hinnangul mõjutas tema pealinnast eemal olek ettevõtte juhtimist alguses rohkem, kuid nüüd, rohkem kui 15 aastat hiljem, juba vähem. „Mustrid ja rutiinid on välja kujunenud.“

Riik võib olla hea omanik

Kas aga riik on ettevõttele hea omanik? „Minu kogemus on nüüd natuke üle kolme aasta ja ma olin valmis palju hullemaks,“ teatas Sutter. Tema sõnul on riik Eesti Energiale sõnastanud selgelt oma ootused ja usaldab juhtkonda. „Me oleme püüdnud seda usaldust mitte kuritarvitada. Me oleme saanud koostada oma strateegia, seda strateegiat ellu viia ja ma julgen küll kinnitada, et Eesti Energia jaoks on olnud Eesti riik väga hea omanik.“

Ta märkis, et vastutus on suur, kui riik usaldab teda Eesti suurimat ettevõtet juhtima. See on pannud tema sõnul ka rohkem pingutama.

Iseküsimus on tema sõnul see, kas ja milliste äriühingute omanik peaks riik üldse olema. Varsti on aga Eesti Energial lisaks riigile omanikeringis väikeaktsionärid, sest ettevõtte taastuvenergia üksuse vähemusosalus viiakse börsile.

Kelle palkaksid parimad?

Realo otsib palgates inimesi, kes tahavad midagi ära teha. „Ta ei pea isegi täpselt teadma, mis ta tahab teha, aga ta tahab midagi teha ja ta on nõus sellesse panustama.“ Tema sõnul on selline omadus viimasel ajal kaduma läinud. „Tullakse otsima lihtsalt sellist kohta, kus oleks tore olla ja oleksid toredad inimesed, aga sellest jääb äris natuke väheks.“

Puusepale on lisaks kogemusele, professionaalsusele ja pühendumusele tähtis, et oleksid ka ühised väärtushinnangud ja filosoofia. „Seda on raske seletada, seda on võimalik tunnetada, kas inimene sobib meeskonda. Mitte niivõrd ainult minuga, aga kogu ülejäänud ettevõtte kultuuriga.“

Sutteri sõnul tunneb ta õige inimese ära esimese kahe minutiga. Olukorrad ja positsioonid, milleks inimest värvata, on väga erinevad ja sellest sõltub tema hinnangul palju: vahel on vaja lammutajat, vahel ehitajat, vahel hoidjat. „Aga üldiselt värbavad kogemustega juhid ikkagi hoiakute järgi ja siis tulevad alles kõik muud asjad.“

Ebapopulaarsetest otsustest ei pääse

Puusepp ütles, et ka juhil tuleb teha raskeid otsuseid, näiteks koondada. „Kui seda on vaja teha, tuleb teha rahulikult, läbimõeldult ja nii, et kõigile oleks arusaadav.“ Ta lisas, et see ei ole lihtne, kuid samas ka mitte ülemäära keeruline. „Kui see on põhjendatud ja seda on vaja, siis tuleb nii toimida.“

Sutter on pidanud palju koondama ja on enda meelest teinud seda suure empaatiaga. Ta ütles, et on pidanud koondama ka sõpru ja häid tuttavaid, kellega on pärast suhtlema jäänud. „See näitab, et koondada on võimalik ka nii, et pärast saadakse hästi läbi.“ Sutteri hinnangul teeb professionaalne juht koondamise ära ega võta seda isiklikult. See on üks osa juhi tööst. „Ma arvan, et juht, kes ei ole valmis äri kokku tõmbama ja koondama, ei ole valmis juht.“

Realo hinnangul on koondamine üks raskemaid asju üldse. „Koondamine on ju ettevõtte otsus, tihti pealesunnitud otsus ja inimene ei ole selles süüdi. Sa pead olema aus ja hoolivusega näitama, et kõik hüved ja kompensatsioonid, mis tal on ette nähtud, et need ka saab ja vajadusel pakume näiteks tuge inimestele uue töökoha leidmisel.“ Ta meenutas, et on korra läbi elanud väga suure koondamise, kui kaks ettevõtet ühinesid ja suur osa meeskonnast sai koondamisteate. See oli emotsionaalselt kurnav, kuid Realo sõnul on koondamised läinud ajaga lihtsamaks.