Suuri apteegikette löönud kohtuotsus võib kaasa tuua hulga kahjunõudeid

Vandeadvokaat Ants Nõmper esindas Türi apteeke vaidluses, mis sai teisipäeval riigi­kohtus lahenduse: ravimiamet eksis, kui lubas uute haruapteekide asutamist ja kolimist nii-öelda üleminekuajal.

2014. ja 2015. aastal jõustusid ravimiseaduses piirangud, mis näevad 2020. aastaks ülemineku nn proviisorapteekide süsteemile. Nõmper kirjeldas, et seepärast on praegu keelatud anda tegevusluba uuele apteegile, kui apteegi enamusomanik ei ole proviisor ise. Ravimiseaduse muutmisel kehtestatud sätted lubavad kuni 2020. aastani tegevust jätkata üksnes senistes apteekides.

Algasid ootamatud kolimised

“Kõik hulgimüüjatele kuuluvad apteegi­ketid on kasutanud kolimise võimalust hoogsalt – kokku on piirangute jõustumisest saadik apteeke üle Eesti “kolitud” 44 korral. Paljudel juhtudel on kolitud otse proviisorapteegi vahetusse lähedusse,” kirjeldas Nõmper.

Ühest sellisest kolimisest sai alguse nüüd riigikohtust karmi lahendi saanud kohtu­saaga. Kolm aastat tagasi üritas Benu avada apteeki Türil. Benu esitas ravimiametile kolimise taotluse ja ravimiamet rahuldas selle, kuid kohalikud apteekrid läksid kohtusse, misjärel keelati Benul apteegi avamine. “Türi apteekrid arvasid, et oht on möödas, kuni ühel päeval nägid, et Benu on siiski apteegi Türil avanud. Selgus, et Benu oli apteegi kolimiseks esitanud salaja uue taotluse, mille ravimiamet jälle rahuldas, ilma et oleks kellelegi teada andnud. Kui Türi apteekrid uuesti kohtusse pöördusid, leidis kohus, et kuna uus apteek on juba avatud, siis kohtumenetluse ajaks seda kinni ei panda. Nüüd sai see kohtuvaidlus läbi ja tulemus on, et Benu on kogu aeg Türil ebaseaduslikult tegutsenud,” selgitas Nõmper.

Otsusel võib olla väga suur mõju

Nõmperi sõnul on riigikohtu otsus märgiline, sest vastuse sai, kas teises maakonnas uue apteegi avamine on vana apteegi “kolimine” või uue apteegi avamine.

“Kahjuks pidi riigikohus sekkuma ja ütlema, et kuningas on alasti – olukorras, kus kolitakse hoopis teise maakonda, kus nii personal, sisustus kui ka tarbijaskond on uued, ei saa rääkida kolimisest, vaid tegemist on uue apteegi avamisega,” ütles ta. “Ja seda Benu teha ei tohi.”

Nõmper ütles, et kuna on käimas apteegi­reform eesmärgiga kärpida keti­apteekide ja hulgimüüjate tiibu, on absurdne tõlgendada seadust nii, et keti­apteek Benu, mis on 100% hulgimüüja Tamro oma, võib oma turupositsiooni veelgi parandada ja seda just proviisor­apteekide arvel.

Nõmperi sõnul on see Taaveti võit Koljati üle, sest kui võrrelda suurde rahvusvahelisse kontserni kuuluva Benu ja Türi apteekide käivet, siis vahe on tõenäoliselt kümnetes tuhandetes kordades. Teiseks olid tema sõnul väikeapteekide vastu kogu menetluse ajal kõik need riigiasutused, kes peaksid iseseisvaid väikeettevõtjaid kaitsma: ravimiamet, konkurentsiamet, halduskohus, ringkonnakohus. Seega on tema sõnul see oluline võit kõigi apteekide jaoks, kes on pidanud taluma seda, kuidas mõni suur ketiapteek nende linnakesse on ootamatult “kolinud”. “Neil kõigil on võimalik esitada kahju hüvitamise nõudeid riigi vastu,” ütles Nõmper.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp ütles eile Meditsiiniuudistele, et ravimiameti ja kõigi ravimiturul tegutsejate jaoks on eilne otsus oluline, sest annab lõpliku tõlgenduse ravimiseaduse rakendussätetele. “Kuigi apteegireformi lõpliku jõustumiseni on veel aega, ei vasta tänastest apteegiomanikest ligikaudu 70% 2020. aastal jõustuvatele nõuetele. Algamas on väga intensiivne ümberkorralduste periood,” ütles ta.

Meditsiiniuudised küsis otsuse kohta kommentaari ka Benu apteegiketilt ja Euroapteegilt, kuid neid ei olnud Äripäeva trükki mineku ajaks laekunud.

Riigikohtu otsus

Riigikohtusse pöördusid OÜ Türi Apteek ja OÜ Folia Apteek ning OÜ Tamsalu Uus Apteek, et vaidlustada ravimiameti otsus lubada üldapteegi asutamist Türil ja uue haruapteegi asutamist Tamsalus. Riigikohtu halduskolleegium ­rahuldas kaebused ning tühistas Tartu halduskohtu ja Tartu ringkonnakohtu otsused.

2014. ja 2015. aastal jõustusid­ ravimiseaduses integratsiooni- ja omandipiirangud, mis näevad 2020. aastaks ülemineku­ nn proviisorapteekide süsteemile. Praegu vältaval üleminekuajal on piirangutele mittevastavatel ettevõtjatel keelatud uusi apteeke avada.

Halduskolleegium kontrollis­ ravimiseaduse muudatuse põhiseaduspärasust asjassepuutuvas osas ehk uute apteekide­ avamise keelu ulatuses. See keeld riivab küll ettevõtlusvabadust ja võrdsuse põhimõtet,­ kuid on mõõduka piiranguna­ õigustatud ülekaaluka avaliku­ huviga, s.o rahvatervise kaitsega.