Ardo Hansson: arvestage, et pärituul vaibub

„Hõivepõhine kasv, mis on meid aidanud viimastel aastatel, ei saa lõputult edasi minna. Potentsiaali majanduskasvuks on tulevikuks vähem, aga näeme, et 3% majanduskasv on jätkusuutlik. Vaatame tulevikku mõõduka optimismiga,“ rääkis Hansson.

Finantskriisi võimalikku lähenemist on Hanssoni sõnul keeruline ennustada, kuid Euroopa on selleks Hanssoni kinnitusel palju paremini ette valmistatud kui 10 aasta eest.

Peamine probleem on aga Hanssoni kinnitusel meie ettevõtete madal investeeringute tase. „Võiksime eeldada, et meil on investeerimise potentsiaali rohkem kui keskmiselt Euroopas. Varem see oli nii, enam pole. Üks põhjus võib olla, et ühed harud suruvad teisi turult välja,“ rääkis Hansson, kelle sõnul investeerib palju ehitussektor ja valitsussektor.

„Võime Eesti teede olukorra üle kurta. Kui aga hakkasin mõtlema, millised on meie rongid, sadamad, lennujaamad, siis Eesti riik on palju investeerinud taristusse. See on oluline, et riik ei söö seda raha ära, vaid vaatab tulevikku,“ märkis ta.

Samas pole ettevõtjad investeerimistega kaasa tulnud. Värske uuring näitab, et ettevõtjate sõnul takistab neid kaks asja – ebakindlus tuleviku ees ja kvalifitseeritud tööjõu nappus, märkis Hansson.

Kui varem oli ettevõtjate ootus tööjõu leidmise osas väga kõrge, siis nüüd on see hakanud Hanssoni sõnul langema.

Küll aga on üks näitaja Hanssoni sõnul üllatav ja see ületab eelmist buumi „7% teie töötajatest vahetab iga kvartal töökohta. See võib olla positiivne, sest töötajad liiguvad tootlikumatesse kohtadesse, aga kui nad liiguvad valedesse harudesse, siis pole hea,“ märkis Hansson.

Kuhu töötajad liiguvad? Hanssoni kinnitusel on tööjõuturul olnud suurimad võitjad kaubandus, ehitus ja töötlev tööstus.

Üldiselt on Eesti majandus arenenud Hanssoni sõnul heal kursil. Tööstuse osakaal hakkab tasapisi langema ja see trend on kooskõlas teiste riikide ajalooliste trendidega. Võrreldes aga meie ajalooliste saatusekaaslastega on meie tööjõukulu mitukümmend protsenti kõrgem ja seda annab Hanssoni sõnul vaadata nii positiivsest kui ka negatiivsest küljest.

„Siin on mängus sama fenomen, mis alkoholiaktsiisiga, et kui tõstad ühe toote hinda, siis inimesed hakkavad liikuma mujale,“ lausus Hansson. See tähendab, et ka ettevõtted hakkavad tõenäoliselt otsima odavamaid kohti, kus äri laiendada.

Kokkuvõttes läheb Hanssoni sõnul Eesti majandusel järgmistel aastatel hästi. „Ettepoole vaadates peaks see pärituul natuke vaibuma, aga jääb kiireks. Liigume väga headest aegadest headesse aegadesse,“ märkis Hansson. Möödunud aasta oli ka Eesti välispartneritel erakordselt hea aasta ja meie välisnõudlus kasvas 7%. Nüüd hakkab see mõnevõrra aeglustuma.

Ka Eesti majanduskasv on viimasel ajal olnud Euroopa Liidu üks kiiremaid. „Oleme eesotsas ja 4% majanduskasv on minu hinnangul väga hea tulemus. Aasta eest olime oluliselt pessimistlikumad, kuid tulemus tegelikult tuli. Peame tooma välja holistilisemat pilti ja mitmeid näitajaid korraga,“ rääkis Hansson.

Majanduskasvu rahunemist on Hanssoni kinnitusel edaspidi näha kõikjal meie ümber ja ka euroalal. Euroala majandusaktiivsuse kõrgpunkt jäi eelmisse aastasse ja kui sel aastal peaks seal majanduskasv jääma 2,5% lähedale, siis tuleval aastal 2,1%.

Samuti on keskpangad hakanud intressimäärasid kergitama ja rahapoliitikat on hakatud normaliseerima. Euroalal võivad intressimäärad hakata tõusma järgmise aasta suvel, kuid võlakirjade ost lõpetatakse juba sel aastal, rääkis Hansson.

Pikemalt ette vaadates pole pilt maailmas Hanssoni sõnul pilvitu – USAs tõstab pead protektsionism, Euroopas on tulemas Brexit. „Samas pole pilt euroalal sugugi halb ja aastal 2023 võiks euroala kasvada kiiremini kui USA või Venemaa,“ lausus Hansson.

Veel mõnda aega on ettevõtetel võimalik kasutada leebe rahapoliitika eeliseid ja investeeringuid soodsalt rahastada. Eesti ettevõtlussektor on viimastel aastatel siiski pigem säästnud ja investeeringuid on tehtud tagasihoidlikumalt kui varem. Kui see jätkub, siis piltlikult öeldes on allamäge sõites pidurit veidi peal hoitud ning see võib tähendada, et tasasele pinnale jõudes jääb hoog väiksemaks kui konkurentidel.

Tööjõudu ei saa käsitada samasuguse toomistegurina nagu masinaid ja hooneid, mida saab vajadusel lihtsalt juurde soetada. Majandustsükli haripunktis on tavapärane, et ettevõtete jaoks muutub töötajate leidmine raskemaks, ning see ei sõltu riigi rahvaarvust. Oluline on inimeste tööturul osalemise aktiivsus ― õnneks on Eesti selles vallas Euroopas esirinnas ― ning professionaalsuse kasv, mis toetaks ettevõtete tehnoloogilist edasiminekut. Sel juhul ei pruugi ka tööjõu kallinemine olla probleem. Teatav palgasurve on isegi hea, sest see ergutab turgu ja aitab kaasa töötajate liikumisele tugevamatesse ettevõtetesse. Muretsemiseks on põhjust siis, kui tööjõu kallinemise tõttu kolivad ka suhteliselt tugevad ja elujõulised tehased ning kontorid Läti piiri taha, jättes siinsed inimesed tööta. Siin saab kaasa rääkida ka maksupoliitika. Kaotatud konkurentsivõime taastamine on pikk ja vaevaline protsess.