Nissani skandaali eellased – paisutatud raamatupidamine ja surmavad turvapadjad

Renault'-Nissani-Mitsubishi ühiskontserni juht kasutas Jaapani meedia andmetel aastaid kontserni raha enda tarbeks ning näitas oma saadavat palka väiksemana, kui see oli tegelikult.

Süüdistajate teatel varjasid Ghosn ja juhtivdirektor Greg Kelly alates 2010. aastast viie aasta jooksul ligikaudu poolt tema tegelikult 89 miljoni dollari suurusest sissetulekust, kirjutas Reuters.

Jaapani ringhääling NHK teatas, et Nissan maksis kinni miljardite jeenide ulatuses korterite ostu ja renoveerimist Rio de Janeiros, Beirutis, Pariisis ja Amsterdamis, viidates anonüümsetele allikatele. Sel kinnisvaral polnud ärieesmärki ja see polnud ka boonusena kirjas Tokyo börsile saadetud dokumentides, teatas NHK.

2011. aasta oktoobris saavutas Michael Woodford midagi sellist, milleni keegi läänest varem jõudnud ei olnud – temast sai kaamera- ja elektroonikatootja Olympus Corporationi esimene mitte-jaapanlasest juht.

Kaks nädalat hiljem oli ta juba vallandatud. 30 aastat ettevõttes töötanud Woodford andis teada ulatuslikust pettusest ettevõtte raamatupidamises. Pärast esialgset eitamist võttis Olympus lõpuks omaks, et on varjanud 1,7 miljardi dollari ulatuses kahjusid mitme aastakümne jooksul. Tulemusena astus kogu ettevõtte juhatus tagasi ja ettevõte pidi koondama tuhandeid töötajaid.

Woodford kaebas vallandamise kohtusse ja sai tasuks ligi 13 miljonit dollarit.

2015. aastal tuli ilmsiks, et masinaehitusfirma Toshiba on oma tegevuskasumit tegelikust 1,2 miljardi dollari võrra suuremana näidanud. Juhtumi sõltumatu uurimine näitas, et pettuse juured ulatusid 2008. aasta rahanduskriisini. Uurimisraporti järgi olid ettevõtte töötajad surve all, et järjest paremaid näitajaid saavutada. "Toshiba organisatsioonikultuur nägi ette, et keegi ei hakanud kõrgema juhtkonna soovidele vastu."

Takata autoosi tootva firma rajas Takezo Takada juba 1933. aastal.

2017. aastal sattus firma skandaali, kui seda juhtis tema lapselaps Shigehisa Takada. Nimelt süüdistatakse ettevõtte turvapatju kümnete inimeste surmas ja sadade vigastamises.

Takada firma probleemid algasid, kui ta otsis odavamaid alternatiive turvapadja sees oleva laialipaiskuvale ainele. Ettevõte jäi pidama ammooniumnitraadi juurde, mida paraku on raskes ajas stabiilsena hoida. See on laiali paiskunud sellise jõuga, et on autos olijatele vigastusi ja halvemal juhul koguni surma põhjustanud.

Takatat sunniti miljoneid autosid tagasi kutsuma, mis tõi end

aga kaasa ka miljonitesse dollaritesse ulatuvad kahjunõuded, sundis ettevõtte pankrotikaitset otsima ja tagandas Takada ametist.

Suurbritannia päritolu Key Safety Systems ostis Takata sel aastal ära.

Jaapani suuruselt kolmanda terasetootja pettusel oli ulatuslik mõju – varustas ju Kobe Steel oma toodetega kogu maailma autotootjaid, lennukitehaseid ja vedurivalmistajaid.

Eelmise aasta oktoobris tuli välja, et tehase tootjad olid võltsinud mõnede klientidele saadetud toodete kvaliteediandmeid.

Ettevõtte juht Hiroya Kawasaki astus ametist tagasi.

Kobe Steel tunnistas, et 700 juhtumil ei vastanud teave tegelikkusele ja võttis omaks sügava puudujäägi ettevõtte firmakultuuris, kuigi mingeid turvaintsidente polnud teatavaks saanud. Uurimisel selgus, et firma juhtkond nõudis tungivalt kasumlikkust.

Saksamaa nn dieselgate’i jälgedes sai ka Jaapan oma emissiooniskandaali. Nissan võttis juulis omaks, et mõne Jaapanis müüdud automudeli heitgaasikoguste ja kütusekulu numbrid "erinevad tegelikkuses testkeskkonna tulemustest".