Rahandusministeerium viib peagi valitsusse rahapesu ja terrorismi rahastamise seaduse muudatused, millega karmistatakse juba teist korda krüptorahaga seotud tegevuslubade andmist.
- Rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandi sõnul on nad teinud ettepanekud krüptoraha regulatsioonide tugevdamiseks. Foto: Karin Kaljuläte / Ekspress Meedia
Täpselt aasta ja ühe päeva eest jõustus Eestis rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse uus redaktsioon, millega võeti üle ELi nn IV rahapesu tõkestamise direktiiv.
Sellega loodi Eestis kaks uut krüptovaldkonda puudutavat mõistet – “virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenuse pakkuja” ning “virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkuja”. Varem oli kasutusel üldisem “alternatiivsete maksevahendite teenuse pakkuja”. Asja mõte oli veidi korrastada anarhilist krüptoraha turgu.
Nüüd on aga selgunud, et regulatsioone tuleks siiski veelgi karmistada. Eile teatas finantsinspektsioon (FI), et näeb uue rahapesu riskiallikana just krüptovaradega seotud teenuseid või vastavaid kauplemisplatvorme pakkuvaid ettevõtteid. “Finantsvahendajatel tuleb nende teenindamisel tagada vastav kutseoskus, et tavapäraseid rahapesu ja terrorismi tõkestamise lahendeid kasutades mõista ka teenuste tehnilist eripära ning sealt omakorda tõusetuvaid riske,” teatas FI.
Riskid on olemas
Ka lubade väljastamisega tegeleva rahapesu andmebüroo (RAB) juhi Madis Reimandi sõnul on muutusi vaja. “Näeme selles tegevusvaldkonnas rahapesu ja pettuseriske, mistõttu oleme teinud ettepanekud regulatsioonide tugevdamiseks,” toonitas ta. Valdav osa lubade taotlejaid on tema sõnul mitteresidendid.
Rahandusministeerium ongi seaduse üle vaadanud ja plaanib lähiajal muudatusettepanekutega valitsusse minna. “Kuna virtuaalvääringuga seonduvad uued rahvusvahelised rahapesu riskid, siis selleks, et rahapesu tõhusamalt tõkestada, vaadati üle senine loamenetlus ja virtuaalvääringu teenusepakkujate suhtes kohalduv regulatsioon,” ütles ministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna jurist Ülle Eelmaa. Muu hulgas karmistatakse tegevuslubade andmise tingimusi.
Kui rahandusministeeriumi ettepanekud valitsuses läbi lähevad, peab RAB hakkama kontrollima virtuaalvääringu teenuse pakkujate sobivust ja laitmatu maine olemasolu. Lisaks nähakse uues regulatsioonis ette, et firmade registrijärgne asukoht ja peakontor peavad olema Eestis ja välisriigis registreeritud ettevõtja puhul tuleb siin asutada filiaal. Nendel, kel tegevusluba juba olemas, on aega pool aastat, et esitada rahapesu andmebüroole täiendavaid andmeid, vastasel korral tunnistatakse tegevusluba kehtetuks.
Tohutu nõudlus
Mullu jõustunud muudatustega pidid olemasolevad teenusepakkujad end ümber määratlema, selleks tuli taotlus teha kaheksa kuu jooksul alates seaduse jõustumisest ehk juulikuuks. Vaadates statistikat selgub, et käima läks lausa tormiline taotluste esitamine. RAB-le esitatud loataotluste arv on tänavu tõusnud pea 12kordseks, üheksa kuuga on saadud 997 loataotlust, millest valdava osa annavadki just virtuaalvääringutega seotud tegevusload. Võrdluseks – 2017. aastal lahendati kokku vaid 108 loataotlust.
Virtuaalvääringu rahakotiteenuse pakkujaid on praeguseks Eestis 444 ja virtuaalvääringu raha vahetamise teenuse pakkujaid 526 – nende vahel on muidugi ka suur kattuvus. Eelmise aasta lõpu seisuga oli neid aga vaid vastavalt kaks ja 32.
Selgituseks – praegu tuleb RAB-le taotlust esitades kirjeldada ettevõtte üldandmeid ning täpsustada teenuse liik, selle pakkumise koht (RAB load annavad õiguse tegutseda ainult Eestis) ning vastutav isik. Samuti tuleb näidata, millised on ettevõtte sisemised protseduurireeglid rahapesu- ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse nõuete täitmisel.
Kui taotleja on ettevõte, kes on välisriigist või kelle juhatuse liige, prokurist, osanik või tegelik kasusaaja on välisriigi isik, tuleb lisaks esitada päritoluriigi pädeva ametkonna tõend kriminaalkaristuste puudumise kohta. Kui ettevõte tegutseb välisriigis, peaks lubade ja kehtivate nõuete asjus pöörduma tolle riigi poole. Seni pole aga ühelgi juhul teenuse pakkumise kohaks välisriiki märgitud.
On esinenud ka juhtumeid, mil RAB on loa andmisest keeldunud või on juba välja antud loa kehtivuse peatunud. “Mitmel juhul on rahapesu andmebüroo tuvastanud, et ettevõte ei ole kuue kuu jooksul loa saamisest arvates Eestis reaalselt tegutsema asunud ning nendel juhtudel oleme tegevusloa kehtetuks tunnistanud,” märkis Reimand.
Seotud lood
Esimesed Äripäeva Rikaste TOPi jõudnud krüptoettevõtjad, kes tahavad rajada krüpto- ja tavapanka Polybius, ennustavad krüptoraha kodus kaevandamise surma ning plaanivad jõuda ise tööstusliku kaevandamise maailma esiviisikusse.
Bitcoini inimeselt inimesele ostuplavormi Paxful kasutab ligi 3 miljonit peamiselt arengumaades elavat inimest, kes liigutavad nädalas keskmiselt 20 miljoni dollari väärtuses krüptovaluutat. Firma tegevus on mõnevõrra hallil alal – ühelt poolt peaks sellest kasu olema arengumaade inimestele, kel pole ligipääsu traditsioonilisele pangandusele, samas on Paxfuli platvormi ära kasutanud ka kriminaalid.
Oma tooteid muu hulgas Eestis arendav Maltal registreeritud netikasiino Ganapati plaanib järgmise aasta alguses kaasata raha krüptomüntide kaudu.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”