- bestmarketing.ee
- dv.ee
- ehitusuudised.ee
- finantsuudised.ee
- foundme.io
- ituudised.ee
- kaubandus.ee
- kestlikkusuudised.ee
- kinnisvarauudised.ee
- laanevirumaauudised.ee
- logistikauudised.ee
- mu.ee
- palgauudised.ee
- personaliuudised.ee
- pollumajandus.ee
- raamatupidaja.ee
- toostusuudised.ee
- imelineajalugu.ee
- imelineteadus.ee
- nationalgeographic.ee
- virtuaalkliinik.ee
- OMX Baltic−0,22%270,17
- OMX Riga−1,12%876,11
- OMX Tallinn−0,4%1 732,44
- OMX Vilnius−0,07%1 043,18
- S&P 5000,39%5 893,62
- DOW 30−0,13%43 389,6
- Nasdaq 0,6%18 791,81
- FTSE 100−0,38%8 078,78
- Nikkei 2250,51%38 414,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%106,09
- OMX Baltic−0,22%270,17
- OMX Riga−1,12%876,11
- OMX Tallinn−0,4%1 732,44
- OMX Vilnius−0,07%1 043,18
- S&P 5000,39%5 893,62
- DOW 30−0,13%43 389,6
- Nasdaq 0,6%18 791,81
- FTSE 100−0,38%8 078,78
- Nikkei 2250,51%38 414,43
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,95
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%106,09
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Euroopa idumaastik 10 graafikul. Millises linnas on suurim palk?
Euroopa noored tehnoloogiafirmad kasvavad viis korda kiiremini kui Euroopa majandus. Tähelepanuväärne on see, et raha antakse vähematele idufirmadele, kuid palju rohkem korraga, selgub konverentsil Slush avaldatud ülevaatest "The State of European Tech".
Väga suureks rahakaasamiseks loetakse investeeringut, mis ületab 50 miljoni dollari piiri. Selliseid investeeringuid oli 2018. aastal koguni 70. Võrdluseks: 2013. aastal oli selliseid rahakaasamisi ainult kümme.
Nii pole ka ime, et kõvasti on kasvanud nende firmade hulk, mille turuväärtus ületab miljardit dollarit. Ainuüksi sel aastal on nimetatud piiri ületanud 17 firmat, millest üks, Taxify, tuli Eestist.
Alates 2013. aastast on Suurbritannia idufirmad meelitanud 26 miljardit USA dollarit. Teisel kohal on Saksamaa 13,6 miljardi dollariga. Teised riigid jäävad neile kõvasti alla, sealhulgas Eesti, mis on pingerivis 20. kohal ja on kaasanud 358 miljonit USA dollarit.
Palju kõnekam on järgmine graafik, mis näitab, kuidas on muutunud investeeritud kapitali hulk Euroopa linnades. Kui näiteks Amsterdam on vahepeal oma tähtsust kaotanud, siis Tallinn on viimasel aastal uhkelt pead tõstnud.
Eesti paistab silma veel ühes tabelis: nimelt on siinne ettevõtja Taavet Hinrikus eurooplastest üks usinamaid äriingleid, olles investeerinud 16 idufirmasse.
Tegutsemiskohta valides eelistavad idufirmade asutajad paika, kus nad juba elavad või kus neil on head ja kasulikud tutvused. Lisaks loeb teistest enam see, et oleks tööjõudu, teisi sarnaseid firmasid, kliendid, sõbralik ärikeskkond ja hea ligipääs investoritele.
Väga suur osa Euroopa idufirmadest on rahul sellega, kus nad on tegevust alustanud. Nad pigem ei sooviks alustada uuesti teises kohas, kui see võimalus neile antaks.
Kasvab mure tööjõu pärast. Rohkem kui pooled Euroopa idufirmade asutajad tunnevad suurt konkurentsi firmadelt üle maailma. Nii on ka loogiline, et tööjõud on liikuv ja välistööjõu osakaal firmades on suur.
Praegustel andmetel on Euroopas on üle 5,7 miljoni arendaja – seda on 200 000 võrra rohkem kui aasta varem. USAs on arendajaid 4,4 miljonit.
Kõige rohkem liiguvad arendajad Saksamaale ja Suurbritanniasse. Põhjus, miks see nii on, avaldub osalt kindlasti ka järgmiselt kaardilt: seal on kõrgemad palgad.
Maailma 50 parima arvutiteadusi õpetava ülikooli seas on 14 Euroopa ülikooli. Viis neist kuulub maailma kümne parima selliseid erialasid õpetava ülikooli sekka.
Kui aga vaadata, millistest Euroopa ülikoolidest on tulnud kõige rohkem idufirmade asutajaid, paistab silma Cambridge.
Teadlasi ja insenere on Euroopas üle 1,8 miljoni, kõige rohkem on neid Saksamaal ja Suurbritannias.
Oluline on teadlaste ja inseneride hulk seetõttu, et investeeringud Euroopa teaduslik-tehnilisse arendusse (deep-tech) on kiiresti kasvanud ja loodetakse selle kasvu jätku. Kui aastal 2013 investeeriti sellistesse firmadesse Euroopas umbes 0,7 miljardi euro jagu, siis nüüd juba üle 4,6 miljardi euro.
Seotud lood
Sel nädalal Helsingis toimunud tehnoloogia- ja innovatsioonimess Slush oli massiivne uuendajate mõttetalgu, kus põhiteemadena jäid kõlama 5G, virtuaalreaalsuse ja finantstehnoloogiaga seotud väljakutsed.
Uutele turgudele sisenemiseks on oluline mõista kohalike kasutajate harjumusi, kuid selle info saamiseks peab paratamatult riskima, ütles fintech-firma WorldRemit tootejuht Alice Newton-Rex Helsingis toimuval idufirmade festivalil Slush.
Kui veel kümne aasta eest nägi makseplatvorm PayPal teisi finantsteenuseid ja -asutusi konkurentidena, siis nüüd soovib 20 miljoni kaupmehega maksevõrgustik nad hoopis enda partneriteks muuta, rääkis PayPali tegevjuht Bill Ready Helsingis idufirmade festivalil Slush.
Bitcoini-tehingute kasutajasõbralikumaks muutmise enda südameasjaks võtnud Elizabeth Stark leiab, et viimaste aastate bitcoini-maania lõpp on avatud allikaga tehnoloogia arendajatele tegelikult hea uudis – just nüüd on kätte jõudnud aeg tegeleda arendusega ja tuua krüptoraha kõigi soovijateni.
Eestis keskmist palka teeniv inimene, kes on alates 1992. aastast iga aasta ühe kuupalga kulda investeerinud, on lisaks väärtuse säilitamisele ka oma ostujõudu kasvatanud. Vaatame andmeid lähemalt.
Hapude laenudega üllatavad toidutöösturid
Hapude laenudega üllatavad toidutöösturid
Äripäeva TOPid
Lisatud Ida-Virumaa TOP
Vaata, kes ja kus TOPis asetseb
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Enimloetud
Viimased uudised
Hapude laenudega üllatavad toidutöösturid
Tagasi Äripäeva esilehele
