TOP: Eesti edukaim trükikoda on tehnoloogias maailma tipus

Etiketitrükikojana tegutsev Data Print, kes tähistab tänavu ka oma 20. tegutsemisaastat, teeb uutesse seadmetesse ja uude tehnoloogiasse investeeringuid igal aastal. “Alles eile hakkasime trükikoda laiendama ja ehitus läks lahti, sest ruumi jäi väheks,” sõnab Kokk, lisades, et kliendid tahavad ikka värvilisemaid ja uhkemaid etikette ning uusi materjale tuleb tootjatelt kogu aeg juurde. Sellepärast tuleb hoida ka trükikoda tehnoloogiliselt tasemel.

Müügitulust teeniti mullu 79% Eestis, kuid ettevõte ekspordib ka Soome, Rootsi, Lätti ja Leetu. Toodangu müük välisturgudele kasvas eelmisel aastal 34%. “Eesmärk oli esmalt kodus tugevaks saada ning seejärel väljaspool ringi vaatama hakata,” kommenteerib ettevõtte juht. Tulevikueesmärkidest rääkides mainib Kokk, et siht on veelgi suuremaks kasvada.

Ettevõtte juhi järgi on Tartus palgal 75 inimest, kes kõik saavad põhikoolituse ettevõtte sees, sest fleksotrükki iseseisva erialana ametikoolis ei õpetata. Samas aga digitrüki kõrgemaid astmeid käiakse õppimas masinatootja koolituskeskuses Hispaanias. Töötajatest rääkides tunneb Kokk erilist heameelt just selle üle, et staažikaid töötajaid on ettevõttes nõnda palju. “Väga palju on vanu olijaid, kes on meie juures töötanud rohkem kui viis, kümme või viisteist aastat,” räägib ta. “Kõige staažikamad on meil pearaamatupidaja ja üks trükiettevalmistajatest-kujundajatest.”

Trükiettevalmistajana töötav Raimo (42) on ettevõttes tööl päris algusajast peale ja tema on ka inimene, kes uusi ja vanu trükiettevalmistajaid pidevalt õpetab ja oma teadmistega abistab.

“Raimo on väga palju arenenud ja omab väga väärtuslikku kogemuste pagasit. Nii kui mul on vaja midagi küsida trükitehnika või trükiks ettevalmistuse kohta, siis temalt saan alati vastuse,” kiidab Kokk usinat töötajat.

Kuna töötajate voolavus on väike, on ettevõttest saanud isemoodi juhttöötajate kasvulava. “Meil on palju kõrgemaid ametikohti täidetud inimestega majast seest – nõnda kuis kasvab firma, liiguvad ka töötajad,” kommenteerib Kokk. “Esimene eelistus on alati valida majast seest. Kui majast seest kedagi valida pole, alles siis tuleb väljastpoolt otsida,” lisab ta.

Trükitööstus ei ole enam ammu tinaklotside edasi tagasi tõstmine. Tänapäevane digitrükimasin on rohkem nagu suur arvuti huvitavate lisadega ja trükkal rohkem arvutioperaator. Moodsa tarkvara abil saab vägagi mõnusalt trükifaile liigutada ja tulemuseni jõuda trükiplaate tegemata. Digitrükk võimaldab trükkida ühes tiraažis etikettidele mitmesugust infot, nagu näiteks teksti, numbreid, koode. Ja mis peamine – iga etikett võib olla eelmisest erinev. “Meie asi on ennast tehnoloogia arengutega kursis hoida ja oma investeeringud õigel ajal ja õigesse tehnoloogiasse teha,” lausub Kokk.

“Vaadates täna trükikojas ringi, on meil olemas kõik, mida tänapäeva maailm selles valdkonnas pakub. Lisaks väga tublid töötajad, kes kõigi nende seadmete taga ka väga head tööd teevad,” lisab ta.

Kuna häid tegijaid turul napib ja kvalifitseeritud töökäsi ei ole piisavalt palju peale tulemas, on saanud tavaliseks olukorrad, kus töötajatele helistatakse eesmärgiga neid teise ettevõttesse üle kutsuda. “Mina ei ole oma elus näinud sellist headhunting’ut, mis praegu käib. Häid töötajaid on ju väga raske leida,” elavneb Kokk.

Kuid töötajate väike liikuvus peab kõnelema nii mõndagi nende rahulolust. Küsimuse peale, kas selliste meelitavate kõnede peale palka juurde ei tulda küsima, vastab Kokk, et palganumbriga keegi manipuleerima ei hakka, sest palgad on head. “Meil seda ei ole, et keegi tuleb välja pressima. Me vaatame iga aasta palgad üle ja lisaks on meil tulemuspalgad ja erinevad lisad,” kergitab ettevõtte juht palgaloori.

TOPis taas esimeseks tõusmise kohta arvab Kokk nõnda, et eks see hakkab heaks tavaks kujunema. “Ega meil eelmisel aastal halvemini ei läinud, oleme aastast aastasse hästi kasvanud, lihtsalt TOPi koostamise põhimõtted on sellised,” vastab Kokk küsimuse peale, miks nad eelmisel aastal esikolmikust välja jäid.

“Ega TOP ei ole eesmärk omaette. Tahame teha huvitavat tööd ja pakkuda oma klientidele head teenust. Me ei taha iga hinna eest ainult kliente kokku rabada, vaid tegevus peab olema läbi mõeldud ja kliendile antud lubadused peavad pidama. Pikaajalise edu tagavad usalduslikud suhted klientide ja töötajatega. Nii lihtne see ongi,” räägib Kokk.

Kui 1998. aastal sõbraga kahasse etiketiäriga nullist alustati, ei eelnenud sellele erilist kaalutlust, vaid asjad lihtsalt kujunesid nii.

“Alguses tahtsime sõbraga hakata vett pudelisse panema. Mõtlesime, et palkame mõned tublid inimesed, kes muudkui kallavad,” räägib Kokk. “Aga kui jõudsime äriplaanis etikettideni, siis selgus, et etiketiäri on palju huvitavam ja hakkasime sellega tegelema. Tänaseks oleme omas valdkonnas kindel turuliider.”

Kui sõber lahkus ettevõttest juba 12 aastat tagasi, siis Kokk veel etiketiärist ära tüdinenud pole. Naljatamisi ütleb ta, et ega poes saagi käia nii, et mõnda oma trükitud etiketti korvi ei paneks. On need siis söögid-joogid, kodu- või autokeemia.