Skandaalne ärimees hiilis Tallinki pardale tagasi

***

Täpsustus, 19.08.2019. Äripäev täpsustab käesolevaga 10.01.2019. a ilmunud artiklit "Skandaalne ärimees hiilis Tallinki pardale tagasi", kus esitasime väite, et Veigo Vesman on maksnud Tallinki kruiisilaevadel töötanud fotograafidele ümbrikupalka. Täpsustame, et tööjõumakse ei tasunud korrektselt Pildimees OÜ, kelle suhtes tegi Maksu- ja Tolliamet 2015. aastal kolm maksuotsust. Vesman oli ettevõtte juhatuse liige ning osanik kuni novembrini 2014.

***

Detsembri alguses pöördus Äripäeva poole Mariinefoto praeguseks juba endine töötaja Petro. Ta tahtis rääkida, kuidas Tallinki laevadel tegutsev fotofirma oma töötajaid kohtleb.

Petro läks Mariinefotosse tööle septembri alguses. Ta tunnistas Äripäevale, et töötas kuu aega korralikult, aga langes siis tsüklisse - mehel on alkoholiprobleemid. Tagasi tööle minnes sai ta firma juhilt Tanel Paavolt peapesu - Petro pärast olevat Tallink peaaegu lepingu lõpetanud -, kuid siiski teise võimaluse. Palka septembri eest, kus Petro veel korralikult töötanud oli, ei kippunud Paavo Petro sõnul aga välja maksma. Lõpuks olevat ta saanud ametlikust palganumbrist väiksema summa.

Petro töötas siiski fotograafina edasi. Oktoobrikuu keskel sai ta töötukassast ootamatu kirja - kuna ta pole töötamise registrisse kantud ega ka töötukassas arvel, ei maksta talle enam töövõimetustoetust. "Küsisin siis Tanelilt, miks ma pole registris. Ta rääkis, et raamatupidaja on eksinud," ütles Petro.

Novembri alguses hakkas Paavo Petrod aga juba varguses süüdistama. "Ütles, et sul on kassaga probleeme, tule kontorisse. Et kui see korras, siis võtan sind tööle tagasi," rääkis Petro. Kontoris puhkes aga isiklikult pinnalt konflikt Petro ja firma teise töötaja Rufina vahel, mis päädis kähmlusega, mille eest Petro sai Paavo sõnul karistuseks 60 tundi ÜKT-d. Petro tunnistas, et on "lühikese süütenööriga".

17. novembril sai Petro kirja, et on kuni uurimise lõpuni töölt kõrvaldatud. Seejärel ilmus ka Mariinefoto sisefoorumisse Paavo teade, et kui keegi töötajatest Petroga suhtleb, lastakse ta päevapealt lahti.

Lugejal on sellise sissejuhatuse peale tekkinud ilmselt õigustatud küsimus - miks üldse "lühikese süütenööriga" alkohooliku juttu ära trükkida? Aga sellepärast, et see juhtis Äripäeva teiste töötajateni, kellel on Mariinefotos probleeme olnud.

Täpsemalt tuli välja, et Mariinefotoga on poolvarjatult seotud kurikuulus ärimees Veigo Vesman (tema tegemistest 2015. aastal loe pikemalt lisaloost).

Detsembris asus Vesman Mariinefoto fotograafide seas levitama juttu, et nüüdseks juba töölt lahkunud Petro olevat käinud Vesmanile kuuluvas lauamängude poes Lorien laamendamas ja vägivallatsemas ning viidi politseiga minema. See lugu oli aga väljamõeldis - politsei info kohaselt pole sellist väljakutset kunagi toimunud.

Petro nõudis Vesmanilt selgitust, too aga leids, et Petrole asjast rääkinud fotograaf Ivan (nimi muudetud - toim.) on hoopis teda "laimanud". Järgnevatelt kuvatõmmistelt on näha, millise tooni Vesman noorukese, alles hiljuti gümnaasiumi lõpetanud Ivaniga võttis. Viimane rääkis Petrole, et tal käed värisevad hirmust, Petro õpetas seepeale, et tehku Ivan politseisse avaldus. Kahjuks ei õnnestunud Äripäeval Ivani käest teada saada, kas ta andis asjale lõpuks ka ametliku käigu.

Äripäevale on räägitud versiooni, et Vesman ongi ettevõtte tegelik juht. Äriregistri andmetel firmat tüüriv Tanel Paavo sellega ei nõu. "(Temalt) on ostetud sisse knowhow teenust, üksikuid asju, seda ka projektipõhiselt. Ega see, et inimesel on kunagi olnud mingid jamad ei tähenda, et ta peaks nööri kaela panema või ennast maha laskma," rääkis ta.

Ka Vesman ise ütles, et tegeleb vaid konsulteerimise-koolitamisega ja pole palgatöötaja. "Ma olen pakkunud konsultatsiooniteenust, ongi kõik. Ma ei ole ettevõtte töötajate nimekirjas, pakun neile IT-lahendusi, nõustan tehnikaalaselt. Mariinefoto ostab minult koolitusteenust ja ongi kõik," lausus ta.

Vesman ei mõistnud seejuures, miks Äripäev teda tüütute küsimustega tülitab. "Kavatsete jälle mõne inimese elu ära rikkuda või? Vaadake, mida teie kolleegid minu kohta kirjutasid," rääkis ta. Kõne lõpuosas rõhutas ta, et võttis vestluse linti ja seda ei tohtivat üldse ilma tema loata avaldada.

Äripäev hakkas asja uurima detsembris. Jaanuari alguseks oli Vesman töötajate sõnul ettevõttest kadunud nagu tina tuhka. "Hetkeseisuga Veigot üldse ei ole siin enam, ta on ära põgenenud, hakkas kartma või mis iganes. Teistele on öelnud, et on kuskil teises firmas ja meie all enam ei ole üldse," rääkis üks töötaja.

Tallinki väitel palusid Mariinefotol Vesmanist vabaneda nemad. "Meie meelelahutustiim sai detsembris kuulujuttude põhjal teada, et Vesman on Mariinefotoga projektipõhist koostööd teinud ning palusid koheselt Vesmaniga igasugune koostöö lõpetada, kui ettevõttel mõni projekt temaga veel pooleli on. Mariinefoto on kinnituse andnud, et Vesmaniga koostööd ei tehta," ütles ettevõtte kommunikatsioonispetsialist Katri Link.

Täpset kuupäeva, millal selline palve esitati, Tallinki meelelahutuse juht tema sõnul ei mäleta.

Anonüümsust palunud kolmanda Mariinefoto töötaja kirjeldus firma siseelust "Vesmani ajal" oli üpris karm. Kaader voolas kiiresti, kuna töötajaid koheldi halvasti, seda eriti "koolitaja" Vesmani poolt, kelle suhtumist illustreerivad kaks töötajatele öeldud lauset: "Minu ülesanne on, et teile ei meeldiks siin töötada" ning "Mind ei huvita sinu heaolu". Üks uus töötaja oli Vesmani sõimu kannatanud näiteks täpselt ühe päeva ja seepeale lahkumisavalduse sisse andnud.

Seejuures pole ka palgad kõige kõrgemad. "800 eurot bruto, vahepeal sai 50 eurot preemiat," rääkis töötaja. Tööpäevad on seejuures pikad, vahel 12-13 tundi, samuti pole harvad juhud, kus peab töötama pikalt järjest ilma puhkepäevadeta. Tavapärane olevat ka vallandamisega ähvardamine erinevate eksimuste eest.

Töötaja sõnul plaanib ta peagi koos veel kahe töötajaga Mariinefotost üheskoos ära minna. "Ma ei tee seda tööd raha pärast, mulle meeldib melu, mis laeva peal on. Sellepärast olengi nii kaua vastu pidanud," sõnas ta. Viimasel ajal on tema sõnul aga ka palkadega jamad tekknud.

"Lepingus on kirjas, et maksavad 800 eurot bruto 14-16 päeva eest, aga Tanel ütles, et peab 16 päeva täis tegema. Nüüd pidi neid järgi tegema, aga see on lepingu rikkumine. Teistel töötajatel peaks samamoodi olema," rääkis ta.

Tanel Paavo ütles Äripäevale, et töötajaid koheldakse Mariinefotos väga hästi. Enda sõnul aimab ta, et "mustamisega" võib tegeleda Petro.

Anonüümseks jäänud töötaja sõnul käib klientidega arveldamine Mariinefotos sageli sularahas ja viimastele ei anta vahel ka tšekke. "See oleneb, kus parasjagu tööd tehakse. Kui ollakse väikse letiga ja pole internetti, siis tšekke ei ole," rääkis ta.

Äripäev uuris tšekimajanduse kohta ka Tallinkilt, kelle teada on kõik korrektne. "Meie meelelahutustiim kontrollis Mariinefotolt arveldamise osas üle ja Mariinefoto sõnul väljastavad nad kõigile klientidele tšekid, see on neil kassaga töötamise reeglites kirjas. Lisaks registreeritakse veel kassas klientide Club One kaart," sõnas laevafirma kommunikatsioonispetsialist Katri Link.

Hiljem täpsustas ta veel, et kassasüsteem, mida Mariinefoto kasutab, kuulub Tallinkile ja ilma tsekkideta müüki ei toimu. "Vastavalt kassa aruandele, mida me kontrollime, esitab Mariinefoto meile kuupõhise arve," sõnas Link.

"See on küll täiesti vale jutt, Tallink tahab enda kasuks asju pöörata," naeris töötaja neid väiteid kuuldes. "Ega see, et kassaaruande esitame ei tähenda, et anname igale kliendile tšeki. Kaardimaksete puhul jääb tšekk alles ja anname Tallinkile, sularaha puhul mitte." Tema sõnul on sularaha ja kaardiga maksmise osakaal enam-vähem võrdne.

"Oleneb, mis leti taga on. Silja Europal oli suurel letil tšekiaparaat olemas, aga meil oli teine väiksem lett veel, millega läksime liftiga üles teisele korrusele showbaari juurde. Seal olid ainult sularahamaksed, kui keegi oleks tšekki nõudnud, siis too hetk ei oleks olnud võimalik," rääkis ta.

Tallink lubas väiteid kontrollida. "Vastavalt meie lepingule Mariinefotoga tuleb igale kliendile anda fotode väljatrükkimisel ja üleandmisel tšekk, sama nõue kehtib ka sularahamaksete puhul. Mariinefoto esindaja on meile ka kirjalikult kinnitanud, et fotograafidel on selline kohustus ja kõikidele klientidele on tšekid väljastatud. Väite osas, et osadel juhtudel jäetakse tšekk väljastamata, puudub meil hetkel tõestusmaterjal, kuid kindlasti seda omaltpoolt kontrollime," ütles Link.

Toona avaldas Äripäev terve artiklite seeria, mis tutvustas avalikkusele kaht ärimeest - Uku Russ Ilvest ja Veigo Vesmani. Nende osaühingud Seawave Foto, Seawave, Pildimees ja viimasena Ilvese ainuomanduses olnud Merefoto võitsid perioodil 2007-2015 iga-aastaseid konkursse fototeenuse osutamiseks Tallinkile.

2015. aasta aprillis ütles aga Tallink lepingu üles. Nimelt selgus Merefoto töötajate kaebuste järel, et firmal oli probleeme nii riigimaksude kui ka palkade korrektse maksmisega. Aga mitte niisama lohakusest, vaid teadlikult ja osana suuremast skeemist, mida ei orkestreerinud sugugi Ilves ja Vesman ise.

Skeem oli üles ehitatud järgnevalt: paberil puhaste ettevõtete kaudu värvati töötajaid laevafotograafideks, kuid kurikuulsad skeemimeistrid Raivo Paala ja Teet Raatsin imesid end iga töötaja külge kinni tööjõurendi teenuse osutajana. Need nn tööjõurendi teenust osutanud ettevõtted jätsidki riigile tööjõumaksud maksmata.

Lisaks deklareeriti töötajate tasusid maksuametile tegelikkusest oluliselt vähem ning töötajaid keelitati selleks kogu või osa tasu sularahas vastu võtma. Ekstöötajate lugusid iseloomustas, et kui töölepingud olid neil ühe firmaga, siis palka maksid lühikese aja jooksul mitu erinevat firmat ning töölepingu allkirjastamise tava oli selline, et kiirkorras nõutud allkirja järel lepingu koopiat töötajale ei väljastatud.

Hiljem tuli välja, et tööjõumaksudele vilistamise skeem ulatus kokku miljonite eurodeni ja Merefoto oli selles kõiges vaid üks väike lüli.

Pärast lepingu kaotamist Tallinkiga läksid Ilves ja Vesman omavahel tülli ja viimast hakkas justkui "esindama" skandaalne Meelis Lao. Ilves omalt poolt võttis appi pundi nimega OÜ Probleemilahendused, mis koosnes kahest endisest Kapo töötajast Priit Tikerpest ja Aare Vainust ning viimase kursusevennast jurist Priit Altperest.

Vain, Tikerpe ja Altpere asutasid uue firma Marinephoto OÜ, kes hakkas tegelema sisuliselt sama äriga, mis Merefoto. Näiteks sõlmis firma juba kuu aega hiljem lepingu St. Peter Lineiga. Pärast nimevahetust ongi Marinephotost saanud Mariinefoto.

Vain selgitas toona Äripäevale, et kuna oli selge, et Ilves fotoäri jätkata ei suuda, nägid nad võimalust ise "kätt proovida". Siiski sai Vainu sõnul neile väga ksiiresti selgeks, et nad ise fotoäri ajama ei hakka ja peagi vormistati ettevõte juba uuele omanikule, noorele Valgamaa naisele Marlen Paavole.

Äriregistrist on aga näha, et üks "probleemilahendajatest" Priit Tikerpe tuli 2016. aasta jaanuaris Marinephoto osanikuks tagasi. Teiseks osanikuks sai Tanel Paavo, kelle Facebooki andmetel on ta Marlen Paavo vend. Tanel Paavo on enda sõnade kohaselt Tallinkiga seotud juba 15 aastat - ta on tegutsenud laevadel DJna ning töötanud kuus aastat ka laevafirma kontoris.

2016. aasta septembris lisandus firmasse veel üks osanik - tuntud ärimees Urmas Sooaluste. Tema ja Tikerpe lahkusid osanikeringist 2017. aasta oktoobris. Sellest asjast tänaseni on firma ainuosanikuks jäänud Tanel Paavo.

Äripäevaga rääkides hakkas Paavo aga vassima. Nimelt väitis ta, et on algusest peale olnud Mariinefoto ainuosanik. "Mina nemad (Tikerpe, Vainu ja Altpere) kunagi Mariinefotosse tõin. Algusest peale on olnud 100% minu osalusega," väitis Paavo.