Eelmisel aastal tehti Tallinnas ca 14 500 kinnisvaratehingut, mis on 6,4 protsenti vähem kui aasta varem, vahendas 1Partner maa-ameti statistikat.
- Pealinna kinnisvaraturul oli langus, kuid see ei tähenda tingimata midagi halba. Foto: Andras Kralla
1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul võib tehingute arv ka tänavu langeda, sest lagi on kätte jõudnud. “Siiski pole suuri muudatusi ette näha, sest majanduse põhinäitajad on stabiilselt head – tänavune majanduskasvu prognoos on korralikud kolm protsenti, miinimumpalk tõusis ning lisaks on tööjõupuudus madal. Samuti jääb euribori intress madalaks ehk laenamine on endiselt suhteliselt odav,” rääkis Vahter.
“Inimestel on mingi ajalooline kõhutunne, et iga kümne aasta tagant peab tulema uus kriis, aga selleks pole praegu põhjendatud alust. Hinnalangust pole oodata, pigem tuleb eelmisega sarnane aasta,” lisas Vahter.
Majanduskriis ei käi nagu rong
"Majandus- ja finantsturgude tsüklid ei käi nagu rongid ja trammid selliselt iga 10 aasta kaupa. Seetõttu ma ei olekski võib-olla ülemäära mures,“ lausus täna Äripäeva raadio hommikuprogrammis ka SEB fondijuht Endriko Võrklaev. Seega oleks tema sõnul ennatlik väita, et nüüd pärast 10 aastast tõusu hakkaks selle põhjal tsükkel pöörduma. Samas märkis ta, et kasvu aeglustumist võib siiski oodata, kuid see on ikkagi kasv, mitte langus. "Eelmise kriisi eel kümmekond aastat tagasi oli olukord mõnevõrra erinev - meil olid intressimäärad tunduvalt kõrgemad, riske ning nii-öelda mullistusi majanduses oli tunduvalt rohkem. Praegu on neid probleeme vähem."
Tasub teada
2018. aastal tehti kogu Eestis 48 925 kinnisvaratehingut, mis on 5,5 protsenti vähem, kui 2017. aastal.
Tallinnas tehti mullu 9702 korteritehingut, mis on varasema aastaga võrreldes samal tasemel. Tallinna korteri ruutmeeter maksis mullu keskmiselt 1841 eurot, mis on 2017. aastaga võrreldes 5,1 protsenti kõrgem. 2018. aastal maksis pealinna kalleim korter 1,05 miljonit eurot.
2018. aastal müüdi Tallinnas 343 hoonestatud elamumaa krunti, mis on 5,5 protsenti vähem kui 2017. aastal. Kalleim maja müüdi 4,9 miljoni eest.
Möödunud aastal müüdi 180 elamumaa krunti, mis on 29,5 protsenti enam kui aasta varem. Kalleim krunt maksis 1,03 miljonit eurot.
Seotud lood
Vanade nõukogudeaegsete paneelmajade renoveerimine on küll Kredexi toetuse najal hoogustunud, kuid vanale kinnisvarale uue hingamise pakkumine pole suurematele ehitusettevõtjatele atraktiivne ega üüriinvestorile alati mõttekas.
Investor Jaak Roosaare näeb kallima kinnisvara poolel murepilvi ja seega on skeptiline ka kõigi Tallinna plaanitavate kõrghoonete suhtes.
Ärikinnisvaraettevõtte Colonna investorid ostsid Tallinna kesklinnas Eesti investoritelt büroohoone.
Neljapäevases hommikuprogrammis kõnelesime majanduse käekäigust ja sellest, miks uus majanduskriis veel ei terenda, külas oli SEB fondijuht Endriko Võrklaev.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.