Suurt meediatähelepanu pälvinud kavatsus võõrandada Kiviõli Keemiatööstuse karjääris eraomanikele kuuluvad kinnistud liikus neljapäeval sammu võrra edasi, kui valitsus otsustas selleks reservist miljon eurot eraldada.
- Valitsus kiitis heaks Toomas Tõniste esitatud ettepaneku eraldada Kiviõlis maade võõrandamiseks kuni miljon eurot. Foto: Madis Sinivee
Päevakorrapunkt raha eraldamise kohta Lüganuse vallas Põhja-Kiviõli II põlevkivikarjääri mäeeraldise territooriumil paiknevate kinnisasjade ja kasutusvalduste avalikes huvides omandamise kuludeks võeti esitatud kujul vastu, teatas valitsuse pressiteenistus.
Kiviõli Keemiatööstusel
on kaevandusluba mäeeraldisele – põlevkivikarjäär, kus enam kui pool järelejäänud põlevkivivarust jääb kinnistutele, mis ei kuulu ei riigile ega ettevõttele ja mille kasutamiseks nad omanike käest luba ei saa.
Asjade käiguga ei ole rahul jälle kruntide omanikud, kelle seas suurim on Nikolai Reismanile kuuluv N.R. Energy. Ettevõtte juhatuse liige Ahto Tisler on öelnud, et
nemad peavad õiglaseks tasuks 5 miljonit eurot, mis võimaldaks neil maa tagatisel saadud pangalaenu tagasi maksta.
Küsimusele, kas siis, kui riik otsustab minna sundvõõrandamise teed, kaebab ettevõte selle otsuse edasi, vastas Tisler jaatavalt.
Seotud lood
Valitsuses kavandatud sundvõõrandamise kavatseb N.R. Energy igal juhul kohtus vaidlustada, ettevõtte hinnangul võiks Kiviõli Keemiatööstusele vajalike kinnistute müügihinnaks kokku leppida 5 miljonit eurot.
Eeloleval neljapäeval valmistub valitsus astuma otsustavaid samme, et sundvõõrandada maad, mille alust põlevkivi Kiviõli Keemiatööstus on püüdnud aastaid tulutult kätte saada. Ebatavaline lahendus, aga ka ebatavaline tüli, mille juured ulatuvad 2006. aastasse.
Ida-Virumaal põlevkivi kaevandamise laiendamiseks kavandatav maade riiklik sundvõõrandamine on Eestis esmakordne, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?