Valitsuse tööseisak muudab USA majanduse põduraks

Just niisuguse pessimismist kantud teatega tuli välja JPMorgani juht Jamie Dimon, kes ütles, et praeguse olukorra edenedes kukub USA majanduskasv nulli. On ka neid, kes prognoosivad veel valusamat kukkumist: Pantheon Macroeconomicsi peaökonomist Ian Shepherdson ütles Business Insiderile, et kui seisak kestab märtsi lõpuni, on põhjust arvata, et USA majandus koguni kahaneb.

USA esimese kvartali majanduskasvuks on prognoositud 2,5–3%. Praegust seisu arvestades on JPMorgani analüütik Daniel Silver hiljaaegu välja öelnud prognoosi 2–2,25%.

„Mida kauem seisak kestab, seda tõsisemad tagajärjed sel majandusele on,“ võtsid eelmisel nädalal olukorra kokku Standard & Poor’si analüütikud.

Kui üldiselt on USA valitsuse tööseisakud kestnud mõne päeva, seekordne on veninud pea kuu aja pikkuseks. Praegune tööseisak algas 22. detsembril. Ja mida kauem tööseisak kestab, seda valjuhäälsemad on ka ökonomistid: asi on tõesti halb.

USA senati rahanduskomitee juht, vabariiklane Chuck Grassley ütles Wall Street Journalile, et ka kaubanduskõnelused võivad seisaku tõttu kannatada. Valge Maja on selle ümber lükanud, öeldes, et tööl on siiski piisavalt inimesi, kes kaubanduslepetega tegelevad.

Tööseisak mõjutab umbes 800 000 föderaaltöötajat ning arvukalt ettevõtteid, kes on sõlminud lepingu valitsusasutustega. Wall Street Journal kirjutas Jack Lyonsist, kelle ettevõte toodab kosmoseagentuurile NASA katseplatvorme. Kuna NASA on valitsuse tööseisaku ajal suletud, toppab ka Lyonsi töö. „Raha on otsas. Ma ei tea, kuidas töötajaid toetada. Me ei ole mitte mingil juhul suur ettevõte,“ kurtis Lyons. „See on kohutavalt raske olukord“.

Kui föderaaltöötajad saavad pärast tööseisaku lõppu rahalise kompensatsiooni, ei oota sama väga suure tõenäosusega neid, kelle ametlik tööandja on ettevõte, kes pakub asutustele mingit teenust. Just nagu Lyonsi oma.

Ka Valge Maja ökonomistid on öelnud, et seisak mõjutab majandust. Kevin Hassetti kalkulatsiooni kohaselt kaotab USA majanduskasvust igal nädalal kümnendiku protsendipunkti. „Ma olen mõjuga tutvunud ja märganud, et tegelik mõju valitsuse lepingulistele partneritele on suurem kui arvatud,“ kommenteeris Hassett.

Seetõttu on osa töötajaid jõudnud juba lahkumisavalduse sisse anda või peab niisugust plaani. Subsystem Technologiesi töötaja Brandi Collins pole viimastel nädalatel töötanud ning see on teda sundinud mõtlema uue töökohta otsimisele. Praegu ootab ta vastust töötuskindlustusavaldusele. Ja kuna raha on kasinalt, ei saa ta sel kuul endale ja oma kahele pojale lubada tervisekindlustusmakset. „Kui midagi sel nädalal ei juhtu, pean ma endale otsima osalise tööajaga töökoha,“ kommenteeris 43aastane Collins Wall Street Journalile.

Tööseisaku mõju on tunda ka börsifirmade seas. Sel kuul New Yorgis toimunud investorite konverentsil ütles börsifirma Science Applications International Corporation esindaja, et valitsuse tööseisak tähendab ettevõttele nädalas 10 miljoni dollari suurust rahalist auku. See on mõjutanud ka aktsia hinda: viimasel viiel päeval on miinust kogunenud ligi 1,5%, kuu lõikes ollakse 0,5% plussis.

Kui Donald Trump USA presidendiks kandideeris, oli tema üks peamisi valimislubadusi see, et riigi lõunapiirile tuleb füüsiline barjäär, mis peaks ebaseaduslikke immigrante hoidma riiki sisenemast. Ka valitsuse tööseisaku peamine põhjus on, et Trump tahab saada 5,7 miljardit dollarit müüri ehitamiseks.

Seetõttu mõjub mõneti irooniliselt, et valitsuse tööseisak on immigratsiooniolukorra hoopis hullemaks teinud. Viimase nelja nädala jooksul on edasi lükatud suisa 42 000 plaanilist kohtuistungit. Tegu on asüüliküsimustega, mis tähendab, et kohus peab otsustama, kas immigrandid saavad jääda USAsse või on sunnitud lahkuma. USAs on 400 immigratsioonikohtunikku ja nende kõigi töö seisab.

Juba praegu on USA kohtusüsteem asüüliküsimustest enam kui üle koormatud – otsust ootab enam kui 800 000 juhtumit. Kui valitsuse tööseisak peaks kestma jaanuari lõpuni, tähendab see, et 800 000 juhtumile lisandub veel 100 000 lahendamata juhtumit.