Keskerakonna hilinenud rahastamisaruandest selgus, et rohkem kui 620 000eurose tulu kõrval olid erakonna kulud neljandas kvartalis pea 900 000 eurot. Viimases kvartalis kogunes kokku miinust 278 445 eurot.
- Peaminister Jüri Ratase juhitav Keskerakond kulutas aasta viimases kvartalis üle 278 000 euro rohkem, kui laekus erakonnale tulusid. Foto: Liis Treimann
Suurim kulu oli reklaam, mille peale kulus Keskerakonnal neljandas kvartalis kokku üle 423 000 euro. Majandamiskulusid olid erakonnal üle 330 000 euro, tööjõukulud ületasid 145 000 eurot.
Võrdluseks olid Reformierakonna kulud neljandas kvartalis üle 407 000 euro ning erakond teenis tulusid rohkem kui 566 000 eurot. Erakond Isamaa kulutas pea 393 000 eurot ning tulusid laekus neile veidi üle 523 000 euro.
Äripäev kirjutas eelmisel nädalal, et erakonnale tõttas detsembrikuus appi ka selle asutajaliige Lembit Kaljuvee, kes astus erakonnast välja 2012. aastal pärast tema ja Edgar Savisaare vahel tekkinud erimeelsusi. Kaljuvee annetas Keskerakonnale 10 000 eurot.
"Ma vaatasin, et nad on hädas, vajavad abi, ja ma olen asutajaliige," ütles Kaljuvee, miks otsustas Keskerakonda nüüd toetada, ehkki lahkus sealt aastaid tagasi. "Mulle peaministrina Jüri meeldib," tõdes ta veel ja ütles, et tema arvates on Keskerakond valitsust hästi juhtinud.
Miinusesse jäi teisigi
Miinusesse jäid neljandas kvartalis ka sotsiaaldemokraadid, kes kulutasid samal ajal üle 350 000 euro ning erakond sai tulusid pea 320 000 eurot. Kulude ja tulude saldo on erakonnal seega veidi üle –31 000 euro.
Miinusesse jäi ka Vabaerakond enam kui 54 400 euroga, Eesti 200 rohkem kui 24 300 euroga ja EKRE 15 000 euroga.
Reklaamile kulutas neljandas kvartalis erakondadest enim Isamaa, rohkem kui 265 000 eurot, Keskerakond oli teisel kohal pea 260 000 euroga. Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond kulutasid reklaamile üle 116 000 euro.
Keskerakonda ohustab riigi toe suur kaotus
Rahvusringhääling kirjutas, et erakondade rahastamise järelevalve komisjon (ERJK) plaanib teha siseministeeriumile ettepaneku pidada kinni Keskerakonna riigieelarvelisest toetusest 220 000 eurot, mis viiks erakonna valimiseelsel ajal tõenäoliselt veelgi suuremasse miinusesse. See summa on Keskerakonna Tartu maja müügist teenitud tulu, mille on komisjon kuulutanud keelatud annetuseks. Eelmise aasta viimases kvartalis sai Keskerakond riigilt 361 760 eurot.
Postimees kirjutas, et MTÜ Keskerakond plaanib ERJK vastu uut kohtuteed, sest erakonna peasekretäri Mihhail Korbi sõnul keeldus komisjon keelatud annetuse tagasimaksmise ajatamisest. Keskerakond selgitas taotluses ERJK-le, et neil pole võimalust nii suurt summat ühes osas tagasi maksta. ERJK esimees Liisa Oviir näeb aga käitumises venitustaktikat, sest erakond oleks pidanud võimaliku rahalise kohustusega arvestama juba 2017. aasta suvel, kui ettekirjutus tehti.
Raamatupidaja haigestumine lükkas aruande esitamise edasi
Erakonnad pidid neljanda kvartali rahastamisaruande esitama 10. jaanuariks, kuid Keskerakond palus raamatupidaja haigestumise pärast kaks nädalat pikendust. "Ma saan aru, et see võib kõlada täiesti uskumatult, aga täpselt nii ongi," ütles raamatupidamisfirma Simar juht Mihkel Kõrgmaa, et erakonna rahastamisaruanne hilines tõepoolest raamatupidaja haigestumise tõttu.
Kõrgmaa selgitas, et kuna erakonna rahastamisaruande koostamine on spetsiifiline ning tuleb läbi töötada ja kontrollida suur kogus andmeid, võttis ta vastu otsuse, et ettevõte ootab ära töötaja tervenemise. Tema sõnul oleks kulunud sama palju aega, kui töö oleks üle võtnud mõni ettevõtte teine raamatupidaja, kuna enamik tööst oli juba tehtud.
Ehkki erakond palus ajapikendust kahe nädala võrra, esitati aruanne siiski juba 16. jaanuaril. "Inimene saab ka terveks. Ta tuli niigi tegelikult pooltõbisena tööle ja tegi selle asja ära," ütles Kõrgmaa.
Seotud lood
Keskerakonna asutajaliige Lembit Kaljuvee lahkus küll erakonnast 2012. aastal, ent annetas nüüd erakonnale 10 000 eurot, et abivajajat aidata.
Keskerakonda toetas neljandas kvartalis sarnaselt Reformierakonna ja Isamaaga kõige suurema summaga Urmas Sõõrumaa. Kokku kogus erakond teistega võrreldes kõige suurema summa.
Erakondadele eelmisel aastal annetanud ettevõtjad põhjendasid oma valikut maailmavaate toetamisega. Jüri Mõisa hinnangul ei oleks annetusi erakondadele aga üldse vaja, sest nende toel kleebitakse vaid linn oma näopilte täis.
Kui vähendame erakondade riigitoetusi, tekitab see õiglasemad konkurentsitingimused ja suurendab liikmete osa partei halduses, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.