Leppeta Brexiti järellaine jõuab ka Eesti majandusse

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor tõdes, et Brexiti majanduslikest mõjudest rääkides ei saa kuidagi mööda vaadata asjaolust, et isegi Briti peaminister Theresa May ei tea, kas, kuidas ja millal Suurbritannia Euroopa Liidust tegelikult lahkub. „Seetõttu on kõiksuguste numbrite omistamine Brexiti majanduslikule mõjule parimal juhul matemaatiline mõtteharjutus, millele päriselus just liialt panustada ei maksa,“ rõhutas Nestor.

Sellegipoolest tuuakse Suurbritannia lahkumist Euroopa Liidust ja selle potentsiaalset mõju sageli välja nii aktsiaturgude kui ka maailmamajanduse kasvu võimaliku aeglustumise ühe põhjusena.

Alles hiljaaegu alandas Rahvusvaheline Valuutafond ehk IMF maailmamajanduse järgmiste aastate kasvuprognoosi. Lisaks leppeta Brexitile märkis fond ära ka Hiina majanduskasvu aeglustumise. Seega ootab IMF maailmamajanduse tänavuseks kasvuks 3,5% ja järgmisel aastal 3,6%. Seda on vastavalt 0,2 ja 0,1 protsendipunkti vähem kui oktoobrikuises ennustuses.

Eestile avaldaks leppeta Brexit üksjagu suurt mõju Rootsi kaudu, sest Eesti ekspordist läheb Suurbritanniasse otse vaid 3%. Samas läheb Eesti ekspordist Rootsi veidi enam kui kümnendik. Rootsile omakorda on Suurbritannia väga oluline sihtriik: eelmisel aastal läks Suurbritanniasse 6% Rootsi ekspordist. Rootsile on Suurbritannia suuruselt seitsmes kaubanduspartner.

LHV majandusanalüütik Kristo Aab selgitas, et Rootsi majandusele tuleks karmi Brexiti korral kõige tugevamad tagasilöögid tõenäoliselt masinatööstusest, paberi- ja puidutööstusest ning autotööstusest, mille toodang moodustab kokku ligikaudu poole Suurbritannia ekspordist.

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor märkis, et ekspordinäitajatest ainult ei piisa ning majanduspilt on hoopis keerulisem, sest Suurbritannia on tähtis kaubanduspartner ka paljudele teistele riikidele, kuhu Rootsi ekspordib. „Otse on Rootsi ettevõtted Suurbritanniasse viinud valdavalt kütust, puittooteid ning masinaid ja seadmeid. Osaliselt on need kaubavood võimalik kindlasti ümber suunata,“ hindas Nestor.

Rootsi kaubanduskoja hinnangul väheneks Rootsi SKP karmi Brexiti järel kahe aasta jooksul hinnanguliselt 18 miljardi Rootsi krooni ehk 0,3% võrra.

Eesti Panga ökonomisti Rasmus Kattai sõnul pole see kuigi karm stsenaarium. „Kui Rootsi nõudlus teistest riikidest imporditavate toodete ja teenuste järele väheneb Brexiti tagajärjel majandusega võrdväärses mahus, siis võiks eeldada Eestist Rootsi suunduva ekspordi vähenemist samuti umbes 0,3%,“ arutles Kattai.

Eestile oluliselt otsesem mõju kajastuks aga siin tegutsevate Rootsi pankade kaudu. Aab selgitas, et Põhjamaade pangad rahastavad ennast turupõhiselt ehk emiteerivad finantsturgudel võlakirju lisakapitali kaasamiseks. Ebakindluse suurenemine võib mõjutada investorite usaldust pankade vastu ja halvendada nende rahastamistingimusi.

„Selle tagajärjel vähendaksid pangad suure tõenäosusega ka laenupakkumist Eesti turul, mis omakorda aeglustaks siinset majanduskasvu,“ ütles ta.

Aabi sõnul on pikka aega kuumenenud Rootsi kinnisvaraturg loonud üsna sobiva pinnase pangakriisi tekkeks. Samas rõhutas Aab, et Brexit ja ka selle ilma leppeta versioon ei tohiks omada Rootsi pangandusele piisavat mõju kriisi sütitamiseks, kuid investorite usaldus ja kindlustunne on praegu niigi habras ning sellekohaseid riske ei tohi kindlasti alahinnata.

Päris ära ei tasu unustada ka mõju börsile. Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina selgitas, et Brexiti mõju aktsiaturgudele sõltub sellest, kuidas areneksid kaubandusläbirääkimised. Ta lausus, et leppeta lahkumine vähendaks kindlustunnet, mis omakorda mõjutaks negatiivselt investeerimisotsuseid. „Samuti halvendaks see Rootsis finantsturu toimimist ja arveldusi,“ ütles Mertsina.

Kui Suurbritannia peaks Euroopa Liidust lahkuma leppeta, tähendaks see omakorda tagasipöördumist maailma kaubandusorganisatsiooni ehk WTO reeglite ja tariifide juurde.

Mertsina sõnul tähendaks see Rootsile esialgsete arvestuste järgi kaubandusmahuga kaalutud 4,5% tollitariifi kaupade ekspordile ja 3,3% impordile.

Samas rõhutas Nestor, et WTO režiimi rakendumisel ei rakenduks paljudele kaupadele tollid, näiteks jääks puutumata suur osa puittoodetest.

Nestor selgitas, et kuna enamjaolt on WTO tariifid pigem tagasihoidlikud, ei tähenda karm Brexit, et praegused suhted Eesti ja Suurbritannia ettevõtete vahel katkeks. „Meenutusena kõikus eelmise aasta lõpus kõigest mõne nädala vältel naela ja euro kurss 5% vahemikus, mis on suurem „maks“ kui nii mõnigi WTO tollitariif,“ tõi Nestor näite.

Impordile tollitariifide kehtestamine mõjutaks halvasti aga Rootsi tarbijaid. Mertsina sõnul suureneksid lisaks tollitariifidele ja mittetariifsetele instrumentidele Brexiti korral administratiivkulud, sealhulgas tuleksid muudatused tolliprotseduurides, litsentsimises, lepingutes, andmevahetuses ja muus taolises. See mõjutaks ka e-kaubandust, kvalifikatsiooni- ja akadeemilisi nõudeid, jätkas Mertsina.

Kattai tõdes, et kui tavapärane on mõelda, et Brexit annab Rootsi majandusele põntsu, võiks asja vaadata hoopis teise nurga alt.

Tema sõnul tasub arvestada, et Suurbritannia ettevõtted on teinud Rootsisse rohkelt otseinvesteeringud, mis tähendab, et juba olemasolevate ärimudelite jätkamiseks ja Euroopa Liidu ühisturul tegutsemise nimel võidakse investeeringuid Rootsi suurendada. See, vastupidi kardetule, hoopis elavdaks Rootsi majandust.

Samuti liigub palju elektroonikatööstuse toodangut otse, nii näiteks toodavad mitu Eesti ettevõtet elektroonikakomponente Suurbritannia autotehastele, jätkas Kolk.

Kolk tõdes, et Brexit tõstatab mitu küsimust. Esiteks, kas Euroopa Liidu autoturg jääb Suurbritannia autodele avatuks või tulevad tollid? Teiseks, kas ja kuidas saab Euroopa Liidus toodetud komponente Suurbritannia tehastesse tarnida? „Selline ebamäärasus mõjub pärssivalt ka investeeringutele Eesti tehastes,“ hindas ta.

Kivil selgitas, et Eesti puitmajasektori toodang on üldjuhul lõpptoode, mitte poolprodukt ning hooned tarnitakse otse lõppkliendile – praegusel juhul otse Rootsi. Seetõttu avaldaks Brexit Eesti puitmajatootjatele mõju Rootsi kaudu ainult siis, kui Rootsi enda puitmajatootjad jätaksid tollide tõttu oma kauba Suurbritanniasse tarnimata. See tähendaks omakorda, et need Rootsi puitmajatootjad keskenduksid potentsiaalselt rohkem oma koduturule ehk Rootsile ning konkurents seal tiheneks.

Samas nentis Kivil, et kuigi Rootsi on Eesti puitmajatootjate üks peamistest sihtturgudest, mõjutaks niisugune stsenaarium meie firmasid marginaalselt, sest Rootsi puitmajatootjad ei tarni praegu Suurbritanniasse suures mahus puitmaju.

Suurbritanniasse läheb Soome ekspordist 4,5%. „Kui ekspordis tekib probleeme, saavad seda kohe tunda ettevõtjad ja ettevõtete töötajad. Peale selle on London üks soomlaste soositumaid reisisihtkohti ja kolmandik välismaal õppivaid soomlasi õpib Suurbritannias,“ loetles Schauman mõjusid.

Ta märkis, et Soomele on eksport Suurbritanniasse tähtsam kui brittidele eksport Soome. „Õnneks on Soome eksport Suurbritanniasse laiapõhjaline, seega ei taba löök mingit üksikut valdkonda.“