Hansapanga asutajaliikme Jüri Mõisa sõnul ei ole Swedbank asendamatu, kui pank peaks rahapesujama tõttu Eestist lahkuma.
- Swedbanki eellase Hansapanga asutaja Jüri Mõis. Foto: Andras Kralla
Seda, kes on kuritegelikult käitunud, peab karistama, lausus Mõis. Ta viitas, et kui uurimine seda näitaks, poleks Swedbankil Eestis kohta. „Iga asi omal ajal.“
Swedbank ei ole Mõisa hinnangul Eestis eluliselt vajalik. „Maksete tegemine on kolinud internetti, Indrek Neivelti (Hansapanga endine juht – toim) Pocopay võib selle ära teha. Valuutavahetust saab teha Eestist väljas asuvas institutsioonis. Laenuportfell ei kao ka õhku – kõik pangad ei saa tegevust lõpetada. Kui sina, Marge Väikenurm, lähed restorani ja jood kogu oma raha maha, siis raha ei kao, vaid läheb kõrtsmikule," selgitas Mõis, kuidas ta olukorda näeb.
Ka suhtub Mõis skeptiliselt väidetesse, nagu Swedbanki lahkumisel käiks Eesti majandus käpuli.
Pank abitu
Kui Mõis pankur oli, siis pangad ei analüüsinud tehinguid, lausus ta. „Pank ei saa absoluutselt mitte midagi teha, kui keegi kannab talle suure summa, see tuleb ise,“ ütles Mõis.
Enne 2014. aastat pidid riigid Mõisa sõnul jälgima, et must raha ei liiguks pangakontodele sularahas. „Aga Venemaa hakkas veidi juba enne 2010. aastat sihilikult rahvusvahelist finantssüsteemi lõhkuma. Institutsioonid jäid uute reeglite kehtestamisega hiljaks, selles ongi asi,“ sõnas ta.
„Pangad vaatavad omatulu. Kliendid, kellelt pank enim tulu teenib, on panga suurkliendid. Kui keegi toob 100 miljonit eurot sisse ja maksab 500 eurot laekumistasu ning kannab 100 miljonit eurot välja, siis keegi ei pane esimese hooga seda tähelegi. Väike klient,“ lisas ta.
Peen rahapesuvõrgustik
Magnitski raha jälgi ajava investori Bill Browderi sõnul tundub värske info valguses, et pea iga Põhjaamade panka kasutati selleks, et viia raha Venemaalt välja Euroopasse. “Iga kord, kui saame veel ühe infokillu Magnitski asja rahapesu kohta, näeme, kui peen on olnud rahapesuvõrgustik. Loodame, et Rootsi vastavad asutused algatavad jõulise kriminaaluurimise. Kui nad seda ei tee, seab see kahtluse alla kogu Euroopa Liidu finantssüsteemi,” ütles ta.
Seotud lood
Peaaegu kaks aastat tagasi lõppes pikaaegse pankuri Priit Perensi töö Swedbanki Balti panganduse juhina. Ta asus sellele kohale pärast panga nüüdset juhti, rahapesu tõttu turmtule alla sattunud Birgitte Bonneseni.
Eesti Panga nõukogu liikme Kalev Kallo sõnul ei teadnud nõukogu liikmed pangale uut presidenti valides sellest, et läbi Swedbanki on väidetavalt raha pestud.
Swedbanki juhi kandidatuuri Eesti Panga juhi kohale esitas nõukogu liige, Keskerakonda kuuluv Kalev Kallo. Temale oli soovituse andnud Janek Mäggi.
Finantsinspektsioon peab vajalikuks selgitada, et kuivõrd Danske Bank ei tegutsenud finantssüsteemis isolatsioonis, siis on kanded liikunud Danske ja teiste pankade vahel, mis kohe ei tähenda, et teine pank on pannud toime kuriteo.
Ettevõtete juhtidel tuleb muude küsimuste kõrval mõelda ka sellele, mil moel oma töötajaid kõige tulemuslikumalt innustada. Mitmed neist on kasutusele võtnud boonuspaketid ja üha rohkemad kaaluvad töötajatele lisahüvede pakkumist, just selliste, mida päriselt enim vajatakse ning hinnatakse: tööalased arenguvõimalused, rahalised boonused, täiendav tervisekindlustus, paindlik töökorraldus ja ühisüritused. Leinonen toetab oma klientidest tööandjaid iga päev just motiveerimisprogrammide väljatöötamisega. Millised on kõige populaarsemad boonusmeetmed?