Rootsi majandus vajub silmanähtavalt

Kurronen kirjutab: „Kõik algas aasta tagasi korterihindade langusest. Kõigepealt murdus tarbijate kindlustunne, siis hakkas tööstus usku kaotama ja nüüd näevad reaalmajanduse numbrid juba sünged välja. Eriti jääb jaekaubandus kuust kuusse ootustele alla, mis annab aimu, et Rootsi majanduse tugevaim tugisammas – tarbija – tunneb end ebakindlalt.“

Analüütik toob esile, et korteriinvesteeringud toetasid kasvu kenasti veel eelmise aasta alguses, aga investeeringute kasv mureneb kiiresti. „Korteriehitusi alustati eelmisel aastal ligi viiendiku vähem kui aasta varem,“ lisas ta.

Rootsi turu ohukoha on oma eelmise nädala ülevaates ära märkinud ka Eesti finantsinspektsioon, soovitades jätkuvalt silma peal hoida Rootsi kinnisvarasektoril, mille riskide realiseerumine võib mõjutada ka Eesti pangandusturgu.

Kurronen loeb ette ka Rootsi tugevad küljed: „On ka positiivset. Töötuse määr on kahanenud 6 protsendile ja 78 protsendi suurune tööhõive määr jääb Soomes ainult unistuseks. Rootsi avalik sektor on tugevas seisus ja võlgu on vaid 40 protsenti SKPst (Soomel 60%). Inflatsioon on pika pingutuse järel keskpanga nõutud 2 protsendi juurde. Teisalt üllatas jaanuaris ka inflatsioon nõrkusega, mis teeb Riksbanki intressitõstmisest endisest veel ebatõenäolisemaks.“ Võrdlusena on Eestis töötuse määr viimastel andmetel 5,4 protsendi juures, tööhõive määr on 68,1 protsenti ja riigivõlg 8 protsenti SKPst.

Analüütiku hinnangul on aga riskid sellest hoolimata suured. „Kaubandussõja tugevnemine ja maailmamajanduse jahtumine tabaksid Rootsi majandust valusalt. Sellele lisaks võib korterituru nõrkus tekitada järjest kiireneva langussööstu. Kui varem lootsid rootslased, et korterihindadeigavene kasv sööb nende korterilaenud väikeseks korteri väärtusega võrreldes, siis paigal püsivad või isegi veidi langenud hinnad on korteriostu ebakindlamaks muutnud. Samal ajal on rootsi finantsjärelevalve laenutingimusi karmistanud: suurte eluasemelaenude pikkust tuleb vähendada. Ka intressid on tõusnud, mis jätab kulutamisraha vähemaks.“

Kurronen hoiatab, et tarduv naaberriik on väljakutse ka Soomele, kui Rootsi nõudlus kahaneb ja nõrk Rootsi kroon teeb Soome hinnakonkurentsi keeruliseks.

Rootsi osa Eesti ekspordist jäi eelmisel aastal 11 protsendi juurde ja sellega oli riik Soome järel (16%) Eesti suuruselt teine ekspordipartner. Peamiselt eksprditi Rootsi elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid.