Nigeeria valis läinud nädalavahetusel teiseks ametiajaks presidendiks taas Muhammadu Buhari, ent kuna opositsioon ei ole valimistulemustega päri, on oht, et riigis on algamas segaduste ja rahutuste periood, mis avaldab mõju ka globaalsele naftaturule.
- Nigeeria valis eelmisel nädalavahetusel presidenti. Foto: AFP/Scanpix
RBC Capital Marketsi tooraineturu strateeg Helima Croft ütles, et riigi naftatootmine võib olla üpris häiritud, sest ühelt poolt kasvavad just poliitilised pinged, teisalt on suurimaid rahutusi oodata just naftaregioonides.
Kui need valimised toovad endaga kaasa Nigeeria naftapiirkonna militariseerituse ning rünnakud taristule, võib see tähendada olulist mõju naftaturule, arutles Croft. Ta selgitas, et kuna naftatootjad ja OPECi riigid Iraan ning Venezuela on USA sanktsioonide all ning Saudi Araabia kärbib tasapisi tootmismahte, on põhjust arvata, et pakkumist jääb turul vähemaks. Nigeeria on nimelt Aafrika riikidest suurim naftatootja. OPECi andmeil tootis riik jaanuaris 1,8 miljonit barrelit naftat päevas.
Nigeerias peeti möödunud nädalavahetusel presidendivalimised, mis kulgesid enam kui rahutult: hääletamine viibis ning valimispäeval hakkasid silma erinevad logistilised probleemid, aga ka vägivallapuhangud. Lisaks on valimiste ausus saanud kõvasti kriitikat. Valimistrallist väljus võitjana Buhari, kes sai 57% häältest.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.