Tegelikust suuremad impordiarved ja kauba väärtusest väiksemad ekspordiarved – areneva ja arenenud majandusega riikide vahelise kaubavahetuse hulgast võtavad sellised rahapesu ilmingud enda alla 18 protsenti, selgub rahvusvahelist rahapesu uuriv Global Financial Integrity jaanuari lõpus avaldatud raportist.
- Euroopa riigid võivad suurenenud rahapesuskandaalide taga vaadata ainult omavahel kooskõlastamata jäänud seadusandluse poole. Foto: EFA
Fiktiivsed tehingud või arvete kirjutamine suuremaks ja väiksemaks, et tehingu varjus raha ühest riigist teise liigutada on üks levinumaid ebaseadusliku raha liikumise vorme. Sel nädalal mitmed Euroopa pangad taaskord ühiskondliku luubi alla toonud uuriva ajakirjanduse konsortsiumi OCCRP kirjeldatud Troika rahapesula põhiline tegutsemisviis oli sama: raha liigutati fiktiivsete arvetega, kus selgituseks oli kirjutatud näiteks "kaubad", "metallitooted", "toidukaubad".
Bloombergi ajakirjanik ja endine pankur Leonid Bershidski juhib tähelepanu asjaolule, et seevastu globaalse rahapesula pingereas ei jõua Venemaa isegi esimese kolme hulka. Kui võtta luubi alla raha illegaalne väljavool, siis kõige rohkem hajub valearvete abil nelja tuule suunas raha hoopis Hiinast, 2015. aastal 173 miljardit dollarit, järgnesid Mehhiko 43 ja Malaisia 34 miljardiga. Venemaa on 31 miljardi dollariga neljandal kohal.
Kokku ulatus ebaseadusliku raha vool areneva majandusega riikidest 2015. aastal 600-800 miljardi dollarini, sellal kui nende riikide kogueksport oli samal aastal 5-6 triljonit dollarit.
GFI liige Daniele Neale märgib keskuse kodulehel, et möödunud aasta tõi kaasa palju kõlavaid pealkirju rahapesuvastase võitluse rindelt, kuid kõrge riskiga klientide teenindamisest saadavat tulu pangandusele need trahvid ei ületa.
Viimaste aastate suuremad rahapesuskandaalid
Euroopa pankadega on kokku võetud SIIN.
Bershidski aga märgib, et edaspidi võib küll muuta nõudeid pankadele üha karmimaks, nii nagu seda tehakse Baltikumis, kuid nõudlust rahapesu järgi see ei muuda. "Kuna arvete-põhiseid pettusi tuvastada on võrdlemisi keeruline, võib juba väike grupp riskialtis pangaametnikke teha rahapesu-vastase kontrolli sisse miljardi dollarise augu," kirjutas ta ning märkis, et senisest rohkem tuleks tähelepanu pöörata kurjategijaile endile.
Teisalt võib Euroopat raputavate rahapesuskandaalide taga otsida ka tahtmatust rahapesuvastaseid meetmeid ühtlustada. "Pikaaegne soovimatus finantssüsteemi ühiselt kontrollida on Euroopale kätte maksnud, üha uued rahapesuskandaalid on päevavalgele toonud nõrkused, mida Vene allilm on aastaid ära kasutanud, kasvatades sellega ka võimalusi, et sekkuvad hoopis USA võimud," kirjutab Bloomberg.
Taani eurosaadik Jeppe Kofod tõdes agentuurile antud kommentaaris, et võimatu on pidada ühisturgu, kus toimub kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine, aga rahapesuga tegeleb 28 erinevat jurisdiktsiooni.
Seotud lood
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”