Vallbaum: Eestist on saanud välisvedajate prügikast

Vallbaum tunnistas, et ka tema ettevõtte autod tangivad Lätis. “Kui vanasti käisime Rootsi ja tagasi kas Paldiski või Tallinna kaudu, siis nüüd oleme oma veoringid ümber muutnud nii, et tagasi tuleme Läti kaudu, kus autod paagid täis võtavad,” ütles Vallbaum, kelle sõnul ei ole kõrge diisliaktsiisi probleem mitte üksnes selles, et välisvedajad ei too enam sentigi Eestisse raha, vaid selles, et nad võtavad ära ka meie autovedajate töö.

“Üsna tavaks on saanud selline skeem, et kui lõunanaabrite vedaja toob Tallinna mingi koorma, ei lähe ta kohe sama teed teise koormaga tagasi, vaid ta võtab siit koorma ja viib selle hoopis Narva. Sealt omakord koorma Tartusse ja alles Tartus võtab peale selle lasti, mis riigist välja läheb. Välisriigi vedajad võivad teha Euroopa Liidus kabotaažvedude puhul kolm lisalaadimist ja Lätis tangitud kütusest piisab täiesti, et see ring Eestis ilma tankimiseta ära teha,” räägib Vallbaum, kelle sõnul teevad nad seda mõistagi meie vedajatest oluliselt soodsama hinnaga, sest meie sisevedajatel puudub võimalus Lätis odavat kütust tankida.

“Kui sõita Pärnu maanteel, siis vaid kümnest veokist üks on Eesti numbritega. Maxima vedusid teevad Leedu numbritega veokid, piimaveokid on Läti numbritega ja ka meie kasutame juba pikemat aega Valgevene ja Ukraina veokijuhte, sest meie enda juhid on läinud Soome bussijuhtideks,” nentis Vallbaum.

Möödunud aastal lõpetas Vallbaumi sõnul Eestis tegutsemise 20 transpordifirmat, tänavu on see arv täis juba esimese kvartaliga. “Leibkondi, kes selle tõttu sissetulekuta on jäänud, ei oska siin keegi kokku arvutada. Lisaks olid paljudel väiksematel veofirmadel maapiirkonnas ka omad töökojad, needki on uksed kinni pannud. Ehk aktsiisitõus on hakanud sõna otseses mõttes suretama välja elu meie maapiirkondades.”

Lisaks on kõrge aktsiis tõstnud sisendhindu ka kõikides muudes sektorites, mis omakorda tõstab hinda lõpptarbijale. “Kui vanasti läks autojuht reisile oma leivakott kaasas, siis nüüd läheb ta kaks kätt taskus ja tagasi tulles on auto maast laeni kaupa täis. Tuuakse pesupulbrit ja muud kraami kogu suguvõsale, sest Eestis on kõik meie palkade kohta ebanormaalselt kallis,” tõi Vallbaum näite.

Alexela Oil juhatuse liige Alan Vaht tunnistas, et Eesti kütusemüüjad on kaotanud umbes 15% turumahust, mis teeb hinnanguliselt 130–150 miljonit liitrit. Lätis seevastu kasvas möödunud aastal kütusemüük 140 miljoni liitri võrra. “See tähendab, et Eesti maksud laekuvad välisriikidesse ja oleme andnud neile omamoodi dopingut konkurentsieelise näol. Eesti diisliaktsiis on Euroopa absoluutses tipus, Suurbritannia, Rootsi ja Soome järel neljandal kohal. Meie ostujõud on aga alumiste riikide hulgas,” tunnistab Vaht, kelle sõnul on Lätis diislikütus odavam 17–20 senti, Leedus aga üle 20 sendi.

Olerexi omanik Antti Moppel tõdes, et olukord on tõepoolest väga hull, kuid iroonilisel moel ei ole siin kõige suuremad kannatajad mitte tema ega teised kütusefirmad, vaid meie transpordisektor ning Eesti riik tervikuna.

“Meil oli kaks valikut: kas neelata turuosa kaotus alla ja lihtsalt leppida kahjumiga või minna ja püüda see kütus kinni mujal. Loomulikult valisime teise tee. Meie kõige suurema käibega tankla asub praegu Leedus,” tunnistas Moppel, kelle sõnul on seal täiesti igapäevane pilt, kui kõik neli veokite tankurit on hõivanud Eesti numbritega raskeveokid. Nad tangivad ühtekokku kuni 6000 liitrit kütust, säästes kamba peale umbes 1200 eurot. Eesti riigil jääb nende nelja tõttu saamata aga ligi 4200 eurot: 2958 eurot kütuseaktsiisi, 1200 eurot käibemaksu ja 22 eurot kütusevaru maksu.

Ka Circle K juht Kai Realo tõdes, et tanklad on suutnud uudse olukorraga kohaneda, osalt tanklavõrgustiku laiendamise, teisalt muude tootegruppide müügi kasvatamisega. “Tanklad on praeguseks muutunud mugavuspoodideks, kust saab lihtsalt ja kiirelt kätte hädavajaliku kauba. Selles osas on meie käibe kasv üsna jõuline.”

“Suurenev biokütuse kohustus tõstab aga Eestis kütusehinda veel nelja sendi võrra. Ka lõunanaabritel on see kohustus olemas, kuid vähemalt järgmisel aastal pole neil veel kavas hakata seda ellu viima,” tõdes õliühingu tegevjuht Magnus Braun kokkuvõtvalt.