Eesti lennundusest kaob kaks tippjuhti korraga

Saarpuu on varasemates intervjuudes öelnud korduvalt, et on rahvuslikule lennufirmale üksnes ajutine juht ja täidab seda ametikohta kuni aasta. Mai lõpuga saab Saarpuul Nordica juhina täis kümme kuud.

Saarpuu tõdes, et nüüd ongi õige aeg lahkuda, sest ettevõttel seisavad ees otsused, mida temal kui ametist lahkuval juhil mõtet alustada pole. „Ma arvan, et hetkel on ajastus optimaalne, sest ettevõttes on algamas uus ajajärk,“ ütles Saarpuu.

Nii nagu Mürk-Dubout’, ütles ka Saarpuu, et tema võetud eesmärgid said täidetud ja on aeg edasi minna. Samas tõdes Saarpuu, et vahepeal oli jutuks ka võimalus, et ta võiks jääda Nordica juhiks pikemakski.

„See oli mingil hetkedel teoreetiliselt jutuks, aga tõsist mõtet või ideed küll ei olnud kordagi,“ tunnistas ta, lisades, et möödunud suvel Nordica juhiks saades oli tema algne tingimus, et ta on lennufirmas ajutine juht.

Saarpuu ütles, et uuele juhile jätab ta lennufirma stabiilsema ja optimistlikuma tulevikuvaatega kui see aasta tagasi oli. Kindlasti on ettevõttes aga veel palju tööd teha ning lahendamist tahavad mitmed lühi- ja pikaajalised probleemid. „Nüüd on eeskätt vaja tegelema hakata pika perspektiiviga,“ lisas Saarpuu.

Konkurss Nordica uue juhi leidmiseks kuulutatakse Saarpuu teada välja sel nädalal. Ka tal endal on mõttes mõni inimene, kes võiks lennufirma tüüri enda kätte haarata. Need nimed jätab ta esialgu siiski enda teada.

Küsimusele, kas ajutise juhina jäi midagi ka tegemata, vastas Saarpuu, et tema tegevused Nordicas olid pigem lühiajalise mõjuga. Samas tunnistas ta, et on rahul raskete, kuid samal ajal ka julgete otsustega.

Saarpuu tegi lennukompaniis valusaid muudatusi, mis ei olnud populaarsed ei avalikkuse ees ega ka ettevõtte sees. Üks selle näiteid on Tallinna liinivõrgu muudatused ehk Nordica lennusihtkohtade kärpimine.

Samas on Nordica opereerimis- ja stabiilsusnäitajad nüüd tema sõnul oluliselt paremad. „Ma usun, et siin me oleme päris heas seisus olnud viimastel kuudel,“ hindas Saarpuu ja lisas, et lennuplaanist kinnipidamine on vajalik ka äripartnerite leidmisel.

Möödunud aasta majandusaasta tulemuste kohta ütles Saarpuu, et lennufirma oli kahjumis, ent käive kasvas. Ta lisas, et tulemused on samas suurusjärgus tema enda ootustega.

Saarpuu ei uskunud, et see Eesti lennuturgu mõjutaks kuidagi see, et juhita on varsti nii Tallinna lennujaam kui ka Nordica.

„Kindlasti on Pireti (Piret Mürk-Dubout, Tallinna lennujaama juht - toim) kui juhi roll seal olnud viimastel aastatel oluline, aga ma usun, et meeskond on kindlasti laiem ja kui Nordicast ja minu rollist rääkida, siis ma arvan, et see oli oluline, aga seda ei saa kindlasti üle tähtsustada,“ arutles Saarpuu. Samuti on Saarpuu sõnul oluline, et valdav osa Nordica tegutsemisest toimub Regional Jetis, millel on oma juhtkond.

Viimastel kuudel on palju räägitud Nordica pingelistest suhetest LOTiga. Lende opereerivast firmast Regional Jet kuulub 51% Nordicale ning 49% Poola rahvuslikule lennufirmale LOT. Saarpuu tõdes, et võrreldes sellega, kui kaks lennufirmat paar aastat tagasi koostööd alustasid, on mõlema firma nägu nüüdseks veidi muutunud.

Suurimad lahkhelid kahe ettevõtte vahel lahvatasid siis, kui Nordical oli probleeme lennugraafiku täitmisega. Küsimusele, kas LOT ühe omanikuna ei pakkunud välja variante, et olukorda paremaks muuta, Saarpuu otsesõnu ei vastanud. Ühelt poolt viitas ta sellele, et kuna Nordica osalus Regional Jetis on suurem, võiks just Nordica asja eest rohkem vastutada. Samas tõdes ta, et mõned variandid, mis LOT lauale käis, polnud meelt mööda just Nordicale.

Nüüd on asjad aga paremini paika loksunud. „Emotsiooni on vähem, konstruktiivsust rohkem,“ ütles Saarpuu Nordica ja LOTi praeguse suhte kohta.