Britid tüürivad valimiste poole

Täpsemalt otsustavad Euroopa Liidu liikmesriigid lahkumistähtaja pikendamise üle kolmapäeval, kuid mitmed liikmesriigid on märku andnud, et pikendamisega nõustutakse.

Sealhulgas Eesti. "Jah, toetame ajapikenduse andmist, Suurbritannia korrapärane lahkumine Euroopa Liidust on kõigi huvides. Theresa May saatis juba omalt poolt kirja koos soovi ja põhjendustega ning põhimõtteliselt peaks liidrid arutama, kas see vastu võtta, tagasi lükata või teha mingisugune kolmas ettepanek," selgitas riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Klen Jäärats.

Möödunud nädalal saatis Suurbritannia peaminister Theresa May Euroopa Ülemkogu eesistujale Donald Tuskile kirja, milles palus veel korra pikendada lahkumistähtaega. Ta pakkus tähtajana välja 30. juuni, lisades, et jätkab ettevalmistuste tegemist Euroopa Parlamendi valimiste korraldamiseks, kui Suurbritannia on valimiste ajal endiselt liidu liige.

Ülemkogu president Donald Tusk omalt poolt leiab, et pikendada võiks aastaks, aga antav aeg võiks lõppeda ka varem: kohe kui britid välja mõtlevad, kas ja kuidas Euroopa Liidust lahkuda. "Otsuse tegemiseks on vaja kõigi osapoolte nõusolekut. Kaasa arvatud juhul, kui EL teeb vastuettepaneku," märkis Klen Jäärats.

Teisipäeval läheb Theresa May oma ettepanekutele toetust küsima Angela Merkelilt, seejärel ootab teda kohtumine Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroniga. Saksamaa on inglastele pikenduse andmise poolt, Prantsusmaa seda ei soovi, aga Financial Times märgib, et Macroni soov brittidele koht kätte näidata on igivana Suurbritannia ja Prantsusmaa vahelise vastasseisu märk, aga tõenäoliselt ülejäänud Euroopa Liidule Macron vastu seisma ei hakka.

Kokkuvõtlikult on Euroopa Liit brittidele nõus pikendust andma, sest nad ei taha Suurbritanniat lihtsalt välja visata. Teiseks on neil ka vähe võimalusi mingeid omapoolseid ettepanekuid teha, sest kogu saaga on suuresti Suurbritannia sisepoliitiline küsimus – leppel puudub toetus parlamendis.

Euroskeptikutest konservatiivid, lahkumise poolt hääletanud piirkondadest parlamenti valitud tööpartei saadikud ja Põhja-Iiri radikaalide DUP saadikud on May sõlmitud lahkumisleppe vastu. Tööpartei on nõus Theresa Mayga läbirääkimisi pidama, aga nemad soovivad erakorralisi valimisi või uut referendumit või tolliliitu Euroopa Liiduga.

Pikalt opositsiooniga rääkima keeldunud Theresa May kutsus tööpartei eelmise nädala lõpul läbirääkimistele, kuid tööpartei esindajad tõdesid esmaspäeval, et läbirääkimised konservatiividega ei ole kuigi kaugele jõudnud, sest vastaspool on oma seisukohtades väga jäik. Samas on mõlemas parteis ohtralt liikmeid ja saadikuid, kes on üldse selle vastu, et nende liider vastaspoolega läbirääkimisi peab ning peaministri parteikaaslased on sellest ka kõva häälega märku andnud.

Nii tekibki küsimus, kas parlamendi patiseisust on üldse ilma erakorraliste valimisteta võimalik välja tulla, unustamata, et ka uute valimiste tulemusel võib praegune segadus jätkuda. Politico tellitud uuringust selgub, et konservatiividel läheb valijate seas halvasti. Konservatiivide partei on nimelt valijate hinnangul ebakompetentne ja “mõtleb ainult rikastele”. Samal ajal peetakse Theresa Mayd ennast paremaks võimalikuks riigipeaks kui Tööpartei juhti Jeremy Corbynit.