Nädala lood: kümnendi suurim miljonisadu ja Venemaa hiigelnõue Eestile

Äripäeva andmetel tahab Venemaa Raudtee nõuda Eesti poolelt 3 miljonit eurot läinud aastal juhtunud rongiõnnetuse kahju hüvitamiseks.

Anonüümseks jääda soovinud allikas rääkis Äripäevale, et Venemaa küsiks Eestilt ligi 3 miljonit eurot. Juba detsembris kirjutas Äripäev, et Venemaal Omski lähedal toimunud rongiõnnetuse tõttu võib halvemal juhul saabuda kümnetesse miljonitesse eurodesse ulatuv kahjunõue.

Kuidas kommenteerisid võimalikku nõuet Eesti Raudtee juht Erik Laidvee ja Raul Toomsalu transpordi- ja logistikaettevõttest Operail, mida Venemaa näeb Omskis juhtunud õnnetuse süüdlasena, saab lugeda pikemalt artiklist "Vihje: Venemaa esitab Eestile mitmemiljonilise nõude".

Tallinna börs tõotab üllatada rekordilise dividendisajuga, kus suuromanikele pudeneb miljoneid ja ka väikeinvestorid saavad kuuekohalisi summasid.

Enamik börsiettevõtteid on dividendisumma avalikustanud ja selle järgi makstakse tänavu aktsionäridele välja enam kui 180 miljoni euro eest dividende. See on kümnendi tugevaim tulemus, mille taga on eelkõige Tallink, kes jagab investoritele tavapärasest neli korda rohkem raha ehk 80 miljonit eurot.

Kui dividendimaksjate ridadega peaks tänavu liituma ka Nordecon ja Tallinna Vesi, siis tõotab saak veel rikkalikum tulla. Nii võimas dividendisadu tabas siinseid investoreid viimati 2009. aastal.

Loe pikemalt artiklist "Miljonid miljonite otsa: sellist dividendi pole kümme aastat nähtud".

Pakirobotite tootja Cleveroni börsiletulekut oodatakse pikisilmi, kuid selgub, et kannatamatud võivad hea õnne korral väärtpabereid saada juba praegu ning need on väga hinnas.

Eelmisel nädalavahetusel küsis LHVs kasutajanime props kasutav isik, kas kellelgi on Cleveroni aktsiate vastu huvi. Sellepeale kirjutas mitukümmend inimest portaali oma meiliaadressi, et kasutajalt lisainfot saada.

Aktsiate pakkuja uurib lisainfo küsimise peale, millist hinda oleks investor nõus maksma 70–100 aktsia eest ja milline oleks maksimaalne kogus, mida investor oleks nõus võtma – kas siis summa või aktsiate koguse poolest.

Loe pikemalt artiklist "Kümned investorid noolivad Cleveroni aktsiaid".

Montenegro presidendi õepoeg sattus kohalike ametivõimude ja ajakirjanike huviorbiiti kümneid miljoneid eurosid väärt kahtlust äratava tehinguga, millesse on segatud ka Eesti ettevõte.

Eelmise aasta novembris ostis Montenegro presidendi Milo Djukanovici õepoeg Edin Kolarevic omale ettevõtte nimega Serzman Incorprated. Tehingu väärtus oli 45 000 eurot ja see äratas tähelepanu Montenegro uuriva ajakirjanduse ühenduses Lupa, mis keskendub kuritegude ja korruptsioonivastasele võitlusele.

Presidendi õepoeg sai nii odava lepinguga endale ettevõtte, mis omab üle 20 miljoni euro maksvat uhket mereäärset luksuskuurorti Dobrata Palace’i. Ehk teisisõnu – presidendi õepoeg sai 45 000 euro eest ligi 445 korda kallima vara omanikuks. Montenegro rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise büroo andmete järgi tuleks sellist tehingut pidada kahtlaseks. Ülikasumliku tehingu taga peitub pikk skeem, milles on oma roll mängida ka Eestisse registreeritud ettevõttel.

Loe pikemalt artiklist "Eesti ettevõtte käsi Balkani kahtlases äritehingus".

Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonilepe on Eesti ja siinse ettevõtluse jaoks halvim, mis juhtuda sai, leiab iduettevõtja Ragnar Sass. Teda hirmutavad EKRE väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri kandidaadi Marti Kuusiku senised sõnavõtud. Kuusik lubab aga ministrina olla ettevõtjatele lugupidav partner.

Eelmisel nädalavahetusel tutvustasid Keskerakond, Isamaa ja EKRE koalitsioonilepingut. Ettevõtja Ragnar Sassi sõnul on kõik erakonnad teinud vigu, kuid see, mis tänaseks on kokku keeratud, on Eesti kui avatud ühiskonna jaoks üks halvim versioon üldse.

"Kokkuvõttes hülgas Jüri Ratas iduettevõtluse ja andis selle EKRE kätte," selgitas Sass. Ta rääkis, et kui muidu on kolmikliidu koalitsioonileping ümmargune, siis üks asi riivab väga silma. Nimelt on leppes ettevõtluse peatüki all kirjas, et järgitakse Eesti majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget sisserändepoliitikat ja vaadatakse üle sisserändekvoodi erandid, mida kuritarvitatakse.

Loe pikemalt artiklist ""See on must päev ettevõtluse jaoks"".

Jäätmeäri hämaramas otsas toimetavad ärimehed on avastanud kiire rahateenimise võimaluse. Mõne kuuga aetakse kokku ebaseaduslik prügimägi, pistetakse taskusse sadu tuhandeid eurosid ning koristamise probleem jäetakse maaomanikule.

Majandusel läheb viimastel aastatel hästi ja ehitatakse hoogsalt. Eriti Tallinnas ja pealinna lähiümbruses. Ehitus- ja lammutusjäätmeid tekib palju. Kuhu need siis viia? Jäätmekäitlejate seas pole saladuseks, et aeg-ajalt tekivad kohad, kus vastuvõtuhinnad on kahtlaselt soodsad.

Mõne aasta eest kirjutas Äripäev Tallinnas Silikaltsiidi tänaval riigimaale kuhjatud prügimäest. Pärast artikli ilmumist algatati kriminaalasi, kuid erilist selgust uurimine pole toonud ning umbes 20 000 tonni jäätmete koristamiseks kulub maksumaksja raha vähemalt miljon eurot.

Järgmine sarnases mastaabis ebaseaduslik prügimägi on kerkinud Betooni põiku Tallinnas.

Loe pikemalt artiklist "Nahaalsete prügiärimeestega riik hakkama ei saa".

Kui Tallinna Kaubamaja müügitulu suurenes esimeses kvartalis 163 miljoni euroni, siis rekordilise dividendi pealt makstav tulumaks suurendas puhaskahjumi 2,2 miljoni euroni, mis tähendab –0,05 eurot aktsia kohta.

Tallinna Kaubamaja maksab dividendiks tänavu 28,918 miljonit eurot, mille pealt makstakse tulumaksu 6,5 miljonit eurot.

Kahanes siiski ka maksueelne kasum. Tallinna Kaubamaja Grupi maksueelne kasum vähenes aastases võrdluses 30%, 4,3 miljoni euroni. Langusest 0,4 miljonit moodustas selle aasta algusest rakendunud uus raamatupidamisstandard. Ettevõtte teatel põhjustas maksueelse kasumi languse ka eelmise aasta lõpus avatud müügiüksuste käivitusperiood. Tööjõukulud kasvasid esimeses kvartalis 9,2%.

Loe pikemalt artiklitest "Rekorddividend viis Tallinna Kaubamaja kahjumisse" ja "Puusepp: kõik valmistuvad Lidli tulekuks. Meie ka".

Combimilli puidukontserni kuuluva Vaidawoodi miljonitesse ulatuv vaidlus Austraalia äripartneriga tõi kaasa töötajate koondamise ja senise tegevuse lõpetamise.

Mis Vaidawoodist edasi saab, ei oska aprilli algul ettevõtte juhtimise üle võtnud Margus Kohava veel öelda, kuid senine äritegevus on peatatud ja otsitakse uusi ideid.

"See ei ole üksainus tehing, vaid pikaajaline küsimus. Tegu on pikaajalise Austraalia partneriga, kellega praegu käib vaidlus materjali kvaliteedi üle, selles lahendust veel ei ole," selgitas Kohava.

Loe pikemalt artiklist "Vaidlus austraallastega sulgeb Harjumaal höövlitööstuse".