Kolm oligarhi, kes peidavad end Ukraina uue presidendi taga

Kogu kampaania vältel sarjasid oponendid Zelenskõid selle eest, et tema tegemisi kontrollib just Kolomoiski. Oluliselt vähem on aga kõneldud kahest ülejäänud oligarhist, Pintšukist ning Firtašist. Ärimaailmas on kõik kolm aga tuntud nimed ning selgub, et nad on tegutsenud aastaid just Lääne suunal, sattudes seal pahatihti ka kohtulahingutesse. Samas on neil seoseid ka Kremli ja Vladimir Putiniga.

Viktor Pintšuk on Ukraina ärimees ja oligarh, kelle rikkus ulatub Forbesi andmeil 1,4 miljardi dollarini. Ta on Ukraina endise presidendi Leonid Kutšma väimees ning meediaväljaanded on korduvalt rõhutanud, et oma rikkuse võlgnebki ta suures osas tehingutele, milleni Kutšma teda aitas. Kui Kutšma oli Ukrainas president, läks suur osa Ukraina suurtööstusest käputäie oligarhide kätte, kusjuures selleks ei tehtud mitte mingisugust avalikku pakkumist.

Pintšuk kuulus aastail 1998–2006 ka Ukraina parlamenti. Mees hoidis ka Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtši ligi kuni tema ametiaja lõpuni.

Viimastel aastatel on Pintšuk sattunud meediapilti aga sellega, et on olnud seotud Donald Trumpiga. Ukrainlane annetas 2015. aastal 150 000 dollarit Donald J. Trump Foundationile. Annetuse eest sai Pintšuk vastu lubaduse, et Trump esineb video vahendusel Kiievis peetud konverentsil, mida Pintšuki firma korraldas. Väljaanne Times tõi välja, et nõnda lühikese esinemise eest oli tegu siiski äärmiselt suure summaga. Samuti on tähelepanuväärne, et annetus tuli ajal, mil Trump tegi juba presidendikampaaniat. Kahtlust äratab ka see, et Pintšuk on inimene, kel võiks olla palju mõjuvõimu. Mees ise ütles toona, et Trump oli üks mitmest vabariiklaste presidendikandidaadist ning annetuse tegemise ajal polnud teada, et temast saab vabariiklaste lõplik kandidaat.

Ameerika presidentidega on Pintšuki seostatud varemgi: 2010. aastal kirjutasid meediaväljaanded, et Pintšuk pidas ühes oma naisega duubeljuubelit, mille külaliste seas oli USA endine president Bill Clinton. Pintšuk on olnud Clintoni fondi üks aktiivsemaid mitteameeriklasest rahastajaid.

Pintšuki rikkus tuleb terase- ja meediaärist. Tuntumatest kinnisvaraobjektidest kuulub talle Londonis Trafalgari väljakul asuv ajalooline Grand Buildings.

Pintšuk on tuntud selle poolest, et tahab Läänega omada võimalikult häid suhteid. Hariduselt on ta aga inseneriteadusedoktor. „Ma ei varja oma rikkust, aga ma ei näita seda ka välja, peamine on, et ma saaksin seda kasutada ühiskonna parendamiseks. Mida rohkem sa omad, seda rohkem saad oma riigi jaoks ära teha,“ on öelnud Pintšuk, kes on varasemates intervjuudes siiski tunnistanud, et kunagi huvitas teda siiski ainult rikkaks saamine.

Nii nagu Pintšukki on Ukraina teine oligarh Dmitri Firtaš oma tegevuses lähedalt seotud USAga. Meediaveergudele on Firtaš jõudnud näiteks sellega, et teda süüdistati ühes USA presidendi Donald Trumpi endise kampaaniajuhi Paul Manafortiga rahapesuskeemi loomises ja juhtimises. Tõsi, selle juhtumi uurimine lõpetati. Nimelt kaebas Ukraina endine peaminister ning mitmekordne presidendikandidaat Julia Tõmošenko Firtaši ning Manaforti 2011. aastal USAs tsiviilkohtusse süüdistusega, et nende kahe planeeritud 885 miljoni dollari suurune Manhattani kinnisvaraprojekt on osa suurest rahapesuskeemist. Aastal 2015 see juhtum lõpetati.

Firtašil olid ka tihedad sidemed Ukraina endise presidendi Viktor Janukovõtšiga.

Firtaš teenis oma rikkuse tänu Ukraina maagaasiärile ning tal on olnud tihedad sidemed ka Vene riikliku naftafirmaga Gazprom. See omakorda tähendab, et Firtaši peetakse seotuks ka Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Väljaanne The Independent kirjutab, et Firtaši varanduse koguväärtus on hinnanguliselt 673 miljonit kuni 5 miljardit dollarit. Firtaš, kes müüs kunagi liha ning kasutatud autosid, sai rikkaks tänu sellele, et müüs Türkmenistani kaupu, saades vastutasuks gaasi. Aastal 2006 selgus, et Firtaš on üks juhtfiguure Šveitsi registreeritud firmas RosUkrEnergo, mis kontrollib Vene nafta- ja gaasifirma Gazprom gaasitarneid läbi Ukraina Euroopasse. Arvatakse, et Firtaš elab praegu Austrias, küll aga on teada, et tal on suur maja ka Londonis Harrodsi lähistel. Firtaš on olnud pikka aega Cambridge’i ülikooli suurtoetaja.

Kolomoiski on Ukraina üks rikkamaid mehi, tema vara väärtuseks hindab Forbes 1,2 miljardit dollarit. Kolomoiski ettevõtted kontrollivad strateegilisi tööstusi, näiteks energiavaldkonda ja lennundust, samuti on tal meediaettevõtteid. Seega ei maksa ka imestada, et ajal, mil Zelenskõi tegi kampaaniat, näitas Kolomoiskile kuuluv kanal 1+1 Zelenskõi sarja „Rahva teener“, kus viimane mängis õpetajat, kellest saab sisuliselt üleöö Ukraina president.

Zelenskõi ja Kolomoiski on seotust teineteisega eitanud. Tasapisi on nii Ukraina kui ka ingliskeelne meedia hakanud jälile jõudma aga sellele, et kahe mehe vahel on seosed rohkemgi, kui arvata võiks. Nimelt selgub, et Zelenskõi õigusnõunik Andrii Bohdan on tegelikult Kolomoiski isiklik advokaat. Ajakirjanikud on viidanud ka, et viimase kahe aasta jooksul käis Zelenskõi suisa 14 korral Genfis ja Tel Avivis, kus Kolomoiski resideerub.

Kolomoiski seotust poliitikaga tõestab ka see, et mees lõi kunagi rahvusliku partei UKROP, mis sai küll 2016. aasta parlamendivalimistel kaks kohta, ent pole sealt kuhugi edasi suutnud edeneda.

Kolomoiski on Ukrainas tuntud selle poolest, et asutas ühes teise miljardäri Henadi Boholjuboviga 1990. aastate alguses PrivatBanki, millest sai tasapisi kõige olulisem pank terves Ukrainas, omades pea kolmandikku ukrainlaste erahoiustest. Pool Ukraina elanikest oli PrivatBanki kliendid. Kolme aasta eest otsustas Ukraina riik aga panga riigistada, viidates arvukatele probleemidele. 2016. aastal avaldatud uurimisest selgus, et pangas toimus enam kui kümne aasta jooksul laiaulatuslikke pettusi. Detsembris 2017 külmutati Kolomoiski ning Boholjubovi varasid kokku 2,5 miljardi dollari väärtuses. Mõlemad mehed on süüdistusi eitanud.

Nagu PrivatBanki sündmustest järeldada võib, ei ole Kolomoiski ametist lahkuva presidendi Petro Porošenkoga just heades suhetes. Kolomoiski on läinud suisa nii kaugele, et avalikustas kunagi oma telekanalis uudise, mille kohaselt on Porošenko tapnud oma venna, vahendas Politico. Porošenko vend sai 1997. aastal Moldovas toimunud autoõnnetuses surma. Porošenko eitab süüd.