• OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,83%5 921,21
  • DOW 30−0,79%42 653,06
  • Nasdaq −0,91%19 541,79
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,8
  • OMX Baltic0,07%271,68
  • OMX Riga0,79%869,3
  • OMX Tallinn0,08%1 733
  • OMX Vilnius0,07%1 065,48
  • S&P 500−0,83%5 921,21
  • DOW 30−0,79%42 653,06
  • Nasdaq −0,91%19 541,79
  • FTSE 100−0,35%8 121,01
  • Nikkei 225−0,96%39 894,54
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,21
  • EUR/RUB0,00%114,8
  • 04.05.19, 11:21
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nädala lood: skeemimeistri reetmine, perepanga juht avab kaarte ja suur arvamusliidrite küsitlus

Sel nädalal huvitas Äripäeva lugejaid kõige enam tüli skandaalsete poolvendade vahel, ehitusbuum Põhja-Tallinnas ning see, mida toob turule uus pank.
MiniCrediti eksjuht Hando Hanschmidt väitis, et tema poolvend Kristian Kesner kooris kiirläenuäri rahast lagedaks ja kasutas seda raha luksusliku elu nautimiseks. Foto Hanschmidtist on tehtud 2008. aastal kestvuskrossi võistlusel.
  • MiniCrediti eksjuht Hando Hanschmidt väitis, et tema poolvend Kristian Kesner kooris kiirläenuäri rahast lagedaks ja kasutas seda raha luksusliku elu nautimiseks. Foto Hanschmidtist on tehtud 2008. aastal kestvuskrossi võistlusel. Foto: Karli Saul
Nädala olulisemate uudiste seast leiab ka õpetliku loo, kuidas kriisist välja tulla, arvamusliidrite hinnangu uuele valitsusele ning arutelu, kas ametnikele peaks suurtes summades preemiaid maksma või mitte.
Ratsa rikkaks või mitte?
Aprilli alguses selgus, et Eesti pangandusturule kerkib uus pank läbi selle, et Liisi järelmaksuäri muutus pangaks. Mis on perepanga plaanid? Äripäev uuris järele ning rääkis Wall Streeti kogemusega pankuriga, Holm Banki ühe asutaja Kaido Veskega.
"Keskmine eestlane on kui Eesti riik. Vahel tehakse vigu, nii nagu riigilgi tekib vahel augukesi eelarvesse, aga inimeste üldine raha juhtimise oskus on hea. Ma ei räägi siin börsil tegutsemisest, aga üldine tarkus on väga hästi olemas,” rääkis Veske.
  • "Keskmine eestlane on kui Eesti riik. Vahel tehakse vigu, nii nagu riigilgi tekib vahel augukesi eelarvesse, aga inimeste üldine raha juhtimise oskus on hea. Ma ei räägi siin börsil tegutsemisest, aga üldine tarkus on väga hästi olemas,” rääkis Veske. Foto: Andras Kralla
Nii rääkis Veske artiklis "Wall Streeti kogemusega pankur: Eesti ettevõtja tahab ratsa rikkaks" sellest, et Eesti ettevõtluses on toimumas põlvkonnavahetus ning mitmed ettevõtjad seisavad järjest enam vastakuti küsimusega, mida hakata peale oma elutööga?
"Äkki on lapsed nõus äriga jätkama, aga äkki ei ole ka, sest nad ei pruugi tahta juhtida plastiku tootmist või kalatööstust Saaremaal. See tekitabki väljakutse, mida ettevõttega edasi teha," lausus Veske.
Ratsa rikkaks mentaliteedi kirjeldus ärgitas aga ka meie lugejaid. Ettevõtja Tanel Joost küsis vastuartiklis retooriliselt "Miks peakski elutöö odavalt müüma?" ning kirjeldas, et ettevõtja pole oma olemuselt kiiret ja kerget tulu ootav hangeldaja.
Kraanade meri
Kas Põhja-Tallinnas jätkub ehitusbuum? Äripäev võttis ette ja vaatas, kes, mida ja kuhu ehitab, seda artiklis "Arendajad istutavad Põhja-Tallinna tuhandeid kortereid".
Noblessneri sadamalinnakus investeeritakse suurusjärgus 250 miljonit eurot.
  • Noblessneri sadamalinnakus investeeritakse suurusjärgus 250 miljonit eurot. Foto: Andras Kralla
Majanduse jahtumise ootusele vaatamata püsib ehitustegevus Põhja-Tallinna uusarenduste turul tuline. Nii on Põhja-Tallinnas valmimas neli suuremat uut elamukvartalit, lähiaastatel lüüakse kopp maase ka viiendas. Kokku valmib üle 3000 korteri ja palju ka äripinda, seda nii Koplis kui Noblessneri piirkonnas.
Emotsionaalselt laetud poliitika
Poliitikanädal algas pingeliselt sellega, et enne kui valitsus esmaspäeval jõudis ametisse astuda, oli juba esimene minister pooleteist jalaga uksest välja astunud. Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Marti Kuusik lahkus ametist juba teisipäeval. Pingeid poliitmaastikul võis leida ka valitsuse esimeselt pressikonverentsilt, kus teemaks tuli muu hulgas lahkumispreemiad. Siseminister Mart Helme hinnangul on ametist lahkunud Kuusikule meedia liiga teinud ning lahkumise eest oleks ta väärinud hüvitist.
Samas märkis Helme, et kui inimene lahkub ühelt kõrgelt tasustatavalt töökohalt, nagu näiteks Tallinna linnapea, teisele kõrgelt tasustatavale töökohale, nagu minister, siis sellisel juhul ei tuleks maksta sageli kümnetesse tuhandetesse ulatuvat kompensatsiooni, sest see riivab ühiskonna õiglustunnet. Sedasi lahkus omalt kohalt endine Tallinna linnapea Taavi Aas, kes sai lahkumispreemiana 16 000 eurot, mistõttu Äripäev reageeris juhtkirjas, et Aas võiks näidata eeskuju ning maksta see preemia tagasi.
Preemiate ring ja ametnike kõrgeimad palgad
Teisipäeval avaldas rahandusministeerium andmestiku ametnike eelmisel aastal saadud palkadest ning preemiatest. Kõige enam preemiat teenis ametist lahkunud sisejulgeolekupoliitika asekantsler Erkki Koort 16 174 eurot. Kogu edetabelit saab vaadata artiklist "Skandaaliga lahkunud kantsler teenis üle 14 000 preemiat".
Ametnike tasude edetabelis oli esimesel kohal maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid.
  • Ametnike tasude edetabelis oli esimesel kohal maksu- ja tolliameti juht Valdur Laid. Foto: Andras Kralla
Kes teenib rohkem palka, kas peaminister või maksuameti juht? Kas riigikohtu esimees või peaprokurör? Nendele küsimustele leiab vastuse ametnike palgaedetabelist, artiklist "Ratas kaotas palgapingerivis kõvasti kohti".
Kuidas kriisist välja tulla?
"Nagu pärast Nõukogude Liidu lagunemist pidid tehased nullist kliendid leidma." Sellisest olukorrast avastas Eesti mööblitootja pärast seda, kui kohalikud ettevõtjad otsustasid end Šveitsi mööblivabriku käest välja osta. "Oli raske periood eelmise aasta kevadest sügiseni, kus pidime müüma, müüma, müüma. Nüüd oleme kriisist väljas, aga see oli täiesti ennustatav. Läksime riski peale," lisas ettevõtte Nobe Interiors üks omanik Jürgen Lamp.
Nobe mööblitehas.
  • Nobe mööblitehas. Foto: Andras Kralla
Tallinna külje all Jüris tegutseva mööblifirma Nobe Interiors kogemuslugu saab lugeda artiklist "Mööblitootja tüürib kriisist välja".
Poolvendade vaheline tüli
Pankrotis kiirlaenuäri MiniCrediti endine juht Hando Hanschmidt andis välja oma poolvenna Kristian Kesneri, kes on kuulsaks saanud seeläbi, et sõitis isiklikule pankrotile vaatamata ringi Mercedes-Maybachiga.
Hanschmidti väitel pumpas Kesner kiirlaenuäri MiniCreditiga seotud ettevõtetest välja raha ja nautis luksuslikku elu. Nagu hiljem on selgunud, sisaldas see helikopteriga lendamist ja tuhandete eurode laristamist ööklubides, ka gei- ja striptiisiklubides. Osa rahast läks Mercedesse esindusse, kust osteti uusi autosid. Kogu lugu loe artiklist "Skeemimeister Hando Hanschmidt reetis skandaalse poolvenna".
Suur arvamusliidrite küsitlus
Uus valitsus jõudis ametisse esmaspäeval. Äripäev uuris ettevõtjatelt ja teistelt ühiskonnas aktiivselt tegutsevatelt inimestelt, mida võiks oodata neilt.
  • Uus valitsus jõudis ametisse esmaspäeval. Äripäev uuris ettevõtjatelt ja teistelt ühiskonnas aktiivselt tegutsevatelt inimestelt, mida võiks oodata neilt. Foto: Liis Treimann
Lõpetuseks läheme tagasi nädala algusesse: Äripäev küsis enam kui 300 Eesti ettevõtjalt, juhilt ja arvamusliidrilt, mis peaks olema Jüri Ratase teise valitsuse prioriteetseim tegevussuund. Toimetus sai ligi 100 sisukat vastust, mis peegeldab selgelt, et vaimne eliit on kõike muud kui ükskõikne.
Seda, kas valitsuselt oodatakse Eesti senise edu hoidmist või mõtteviisi muutust ning mis peaksid olema tähtsaimad teemad, millega tuleks tegeleda, saab lugeda artiklist "Uue valitsuse kõige olulisem ülesanne". Seda, kui pikka iga oodatakse valitsusele, saab lugeda artiklist "Arvamusliidrid on kindlad: valitsus pole töövõimeline".

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.12.24, 12:37
Peaminister seisab uuel aastal kolme eesmärgi eest
“Meie naaber on agresiivsem, karta ei tule”
Peaminister Kristen Michal sõnastab 2025. aastaks Eestile kolm eesmärki, mille eest lubab seista: aasta lõpuks on Eesti kaitse hästi kindlustatud, majandus on konkurentsivõimelisem ja bürokraatiavabam ning kasvab, ühiskondlik debatt on lugupidav ja arukas.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele