Mitte ükski riigifirma ega riigi ametiasutus ei maini oma 2017. majandusaasta aruandes sõnagi globaalsetest kestliku arengu eesmärkidest – ainsana märgib seda Tallinna Vesi, selgub konsultatsioonifirma Sustinere uuringust.
- Ebaseaduslik prügimägi. Foto: Andres Haabu
Eesti 100 suurema mõjuga ettevõtte ja 25 avaliku sektori suurima tööandja majandusaasta aruandeid analüüsinud Sustinere partner Marko Siller sõnas Äripäevale, et firmad ja asutused võiksid aruannetes palju rohkem ühiskondlikust vastutustundest rääkida.
Oma ettevõtluse ja tegevuse mõtestamine ÜRO kestliku arengu eesmärkidest lähtuvalt peaks olema avaliku sektori organisatsioonide ja riigiettevõtete juhtimise loomulik osa. 2015. aastal lepiti ÜRO egiidi all globaalselt kokku kestliku arengu eesmärkides (Sustainable Development Goals ehk SDG), millega püüeldakse loodusressursside mõistliku kasutuse ja inimeste heaolu suurendamise poole. ÜRO liikmesriigina oodatakse ka Eestilt nende 17 eesmärgiga seotud tegevustesse panustamist.
Ka äriettevõtted üle maailma väljendavad oma seotust nn SDGga – kuidas oma äritegevusega panus antakse. Näiteks 46% Soome ja 60% Rootsi suurematest ettevõtetest käsitleb seda. Eesti suurematest ettevõtetest on oma rolli kestliku arengu eesmärkidega seoses 2017. aasta raportis kirjeldanud vaid Tallinna Vesi.
Mitte ükski Sustinere uuringus esindatud riigifirma ega avaliku sektori asutus ei maini sõnagi globaalsetest kestliku arengu eesmärkidest. Kuna Eesti riik on lubanud oma strateegiaid kujundada kestlikust arengust lähtuvalt, ootaks avaliku sektori asutustelt ja riigifirmadelt SDG mõtestamist enda tegevuse raames, sisulisi tegevusi, seisukohtade väljaütlemisi ja kommunikatsiooni positiivsest arengutest.
Sustinere uuringu olulisemad tähelepanekud
1. Sajast Eesti inimeste elu kõige enam mõjutavast ettevõttest raporteerib vaid 19 oma aastaaruandes terviklikult ja põhjalikult sellest, kuidas nad oma ühiskondlikust vastutusest tulenevaid aspekte juhivad. Nad räägivad teadlikult töötajate, klientide, kogukonna, looduse ja teiste huvigruppide suhtes läbipaistvast ja vastutustundlikust juhtimisest.
Avaliku sektori asutuste keskmine tase on ettevõtete omast veelgi madalam.
2. Teistest 4–5 korda põhjalikumalt kajastavad ühiskondliku vastutuse teemasid börsi- ja riigiettevõtted.
3. Vaid kolmandiku ettevõtete poolt kajastatud teemade juures on juttu kinnitavad tulemusnäitajad. Avaliku sektori asutustes on see nii kõigest pooltel uuritutest.
Millised teemad olid aruannetes välja toodud?
- Nii ettevõtete kui ka avaliku sektori aruannetes olid enim kajastatud teemade seas: kvaliteet, kliendikogemus, tööohutus ja koolitus.
- Ettevõtted kirjutasid sagedasti keskkonnamõjust ja -ressurssidest, avalik sektor mainis seda kordades vähem.
- Avaliku sektori asutused kirjutavad oma positiivsest ühiskondlikust panusest tunduvalt rohkem kui ettevõtted.
- Nii ettevõtete kui ka avaliku sektori vähim kajastatud teemade seas on inimõigused, mitmekesisus, kaasamine, andmekaitse ja aus turundus.
- Pooled riigifirmad ei maini mitte sõnagi eetikast, andmekaitsest, mitmekesisusest, inimõigustest ega mittediskrimineerimisest.
- Avaliku sektori vähem kajastatud teemade seas on ka eetika ja korruptsioonivastane tegevus.
- Vaid kolmandik ettevõtetest ja avaliku sektori asutustest räägib järelkasvust ja tööandja brändist, teema, mis peaks tööjõupuuduse tingimustes kõigi jaoks tähtis olema.
- Ettevõtted räägivad rohkematest teemadest, avaliku sektori asutused raporteerivad rohkem tulemusnäitajaid.
- Mitte ükski riigifirma ega avaliku sektori asutus ei maini sõnagi globaalsetest kestliku arengu eesmärkidest, millesse panustamises Eesti ühe ÜRO liikmesriigina kokku leppinud on.
Ettevõtted. Enim kajastatud teemad
Läbipaistvus, võtmeisikud ja struktuur: 57% (teemat kajastanute osakaal)/38% (keskmine tulemus)
Toote/teenuse kvaliteet: 56%/32%
Tootmise/teeninduse keskkonnamõju: 52%/31%
Ressursikasutus ja materjalid: 47%/31%
Strateegia: 46%/32%
Tööohutus ja töökeskkond: 46%/27%
Koolitus ja arendamine: 44%/29%
Kliendikogemus ja -rahulolu: 44%/26%
Toetustegevus: 41%/31%
Vähem kajastatud teemad
Toote/teenuse ohutus: 26%/17%
Mitmekesisus: 25%/20%
Inimõigused, mittediskrimineerimine: 24%/15%
Töötajate kaasamine: 24%/14%
Huvigruppide kaasamine: 23%/15%
Töötajate vabatahtlik tegevus: 20%/13%
Aus turundus ja kommunikatsioon: 14%/8%
Andmekaitse: 13%/7%
Avalik sektor. Enim kajastatud teemad
Kliendikogemus ja -rahulolu: 56% (teemat kajastanute osakaal)/48% (keskmine tulemus)
Sektori arengusse panustamine: 44%/41%
Toote/teenuse mõju kasutusajal: 40%/40%
Ühiskonna teadlikkuse tõstmine: 40%/37%
Koolitus ja arendamine: 40%/29%
Tööohutus ja töökeskkond: 40%/24%
Toote/teenuse kvaliteet: 32%/28%
Strateegia: 32%/27%
Töötajate rahulolu ja motivatsioon: 32%/23%
Vähem kajastatud teemad
Korruptsioonivaba ja aus tegevus: 12%/8%
Töötajate kaasamine: 12%/5%
Ressursikasutus ja materjalid: 12%/4%
Vabatahtlik tegevus: 8%/7%
Huvigruppide kaasamine: 8%/5%
Eetika ja käitumisnormid: 8%/5%
Ressursikasutus ja materjalid: 8%/4%
Andmekaitse: 8%/1%
Jäätmed: 4%/4%
Aus turundus ja kommunikatsioon: 4%/1%
Seotud lood
Turvalisse ja jätkusuutlikku ühiskonda panustav Forus on igapäevaselt abiks paljudele kaubanduskeskustele. Teiste hulgas Viru Keskusele, mis on Eesti külastatuim ostu- ja meelelahutuskeskus. Forus hoolitseb juba enam kui kümme aastat kõikide tehnosüsteemide eest, teeb elektritöid ning hooldust. Lisaks on aidanud LEED-sertifitseerimisel ja üüripindade ümberehitustöödel.