Neinar Seliga Tartusse intervjuud tegema minnes ei osanud ajakirjanikud oodata, et see kujuneb tervet päeva hõlmavaks kohtumiseks.
- Pildil on Neinar Seli selja taga kuskil 12 000–15 000 tonni rehve. "Karikakramäng. Saan toetust ... ei saa toetust ... saan toetust," viskab Seli Tartusse vanale Raadi lennuväljale plaanitud päikesepargi aladel nalja. "Must lagi on meie toal," hakkab Seli lugema rehvimägede ees luuletust ja küsib kaasasolevatelt kolleegidelt ja ajakirjanikelt, kuidas luuletus jätkub ning kes on selle autor. Nalju ja kultuurialast laia silmaringi ootab ta ka oma töötajatelt. Foto: Liis Treimann
Suurettevõtja Neinar Seli tegutseb mitmel rindel ning tema tegemiste ülevaatamiseks sõitsime mööda Tartut tunde. Ise arvas ta, et kõikide äride vaatamiseks kuluks 2-3 päeva.
Emajõe Ärikeskuses, rahva seas tuntud Plasku, on Tartu üks suurimaid büroohooneid. See on kontoriks ka Neinar Seli Estikole. Plasku katusele pole Seli ise aga ammu jõudnud. Nõnda sai ta üllatuse osaliseks, kui mullu tehtud katuseremondi järel seal korralagedus valitses. Nüüd lubas Seli endale, et püüab tihemini oma valdusi kontrollimas käia, tegi avanenud vaatepildist telefoniga pilti ja lubas sellega tegeleda.
Estiko tähistas eelmisel aastal 100. sünnipäeva, nõnda leidis Plasku tornis oma koha ka EV100 sümboolika.
Plasku büroohoone on aastast 2012 ühendatud samuti Selile kuuluva Tasku Keskusega. Kvartalis asub ka Dorpati hotelli- ja konverentsikeskus. Seli on laiendanud oma kinnisvaraäri ka Tallinna, kus praeguseks on omandatud Luminori pangahoone Liivalaia tänaval.
Neinar Seli kabinet asub Plasku "pudeli" tipus. Peremees seab kalendris ette õige kuu ning tutvustab kabinetis olevaid auhindu ja spordimeeneid, diplomeid, aukirju, mis on talle aastate jooksul kingitud. Märkusena olgu öeldud, et meeneid on terve kabinet täis – leiduvad nii NBA mängija suuruses 57 tossud, aga ka Margus Hundi ketas, millega ta ennast juunioride MMil maailmameistriks heitis.
Seli on olnud Eesti Olümpiakomitee president ja toetab siiani erinevaid spordiühinguid, aga ka teadust, räägib ta.
Endise kammivabriku tootmis- ja laohoonetes on leidnud muuseumikogu Estiko toodangu läbilõikest – toodetud on kamme, kilekotte, juuksepandlaid, sulepäid, suitsupitse, lauatennisepalle, aga ka mänguasju.
Neinar Seli on tuntud sõidukite armastajana. Tema masinaparki kuulub näiteks USA politseile kuulunud mootorratas.
Estiko-Plastari territooriumil asub ka vanatehnika külastuskeskus, mille kogus on palju endise Nõukogude Liidu autotehase toodangut, Ameerika luksusmasinaid, aga ka Eesti telelegend – Magnooliaks ristitud liikuv ülekandejaam.
Kogus on üle paarisaja auto, ka Seli ise enam täpset arvu ei tea. Südamelähedaseimaks peab ta hernerohelist Žigulid, millega ta sõitis "naisevõtuni välja".
Päikeselisel päeval ei pea Estiko-Plastari tehas elektrit juurde ostma, suurem osa toodetavast energiast tarbitakse ise ära.
- Estikole kuuluvas Kammivabriku sündmuskeskuses Teguri tänaval on mängupaigaks Ain Mäeotsa lavastatud Vanemuise suveetendusele "Kirvetüü". Foto: Liis Treimann
- Setukeelne lavastus räägib asjadest, mis 1990ndate Eestis üldiselt juhtusid, ega nõua seepärast mängimist tingimata Setumaal, kus toimub sel suvel niigi palju üritusi. Foto: Liis Treimann
Estiko on teinud esimesed sammud päikeseenergiaturule. Praegu on Estikol üle Eesti 11 päikesejaama, mille koguvõimsus on 2,2 megavatti. Esimene päikesejaam rajati Tasku keskuse katusele ja see läks käima möödunud suvel, suurim jaam asub Teguri ja Tehase tänava kvartalis, Estiko-Plastari hoonete katusel.
Päikeselisel päeval ei pea Estiko-Plastari tehas elektrit juurde ostma, suurem osa toodetavast energiast tarbitakse ise ära.
Estiko-Plastari suurimad eksporditurud on Rootsi, Läti, Soome, Taani ja Norra. 23 riiki eksportiva ettevõtte kogukäibest moodustavad välisturud 69%. "Kunagi oli eksport mõned protsendid ja needki Venemaale. Tänaseks on see turg hoopis ära kadunud," iseloomustab Seli pakendiäri.
Selle aasta plaan on Skandinaavia turul jõudsalt laieneda. Ajal, mil ka lapsed räägivad pakendite hävitavast mõjust loodusele, leiab Seli, et hea ja kvaliteetne pakend aitab toiduainete säilivusaega märgatavalt tõsta ja nii raisatakse ka vähem toitu.
Kui jõuame Raadil laiuvate rehvimägedeni, ütleb Seli: "Käed saavad mustaks, aga mõtteviis on roheline."
Eelmisel aastal otsustas Estiko siseneda energiatootmise valdkonda ning hakkas rajama päikesejaamu. "Loomulikult on meie jaoks olulisel kohal ka äriline aspekt. Suurte päikeseparkide tasuvusaeg on sageli mõistlikum kui mahukad investeeringud kinnisvarasse,“ lausus Seli, kelle sõnul on oluline äririske hajutada.
Siiani on Estiko tegelenud peamiselt pakkematerjalide tootmise, majutus- ja toitlustusteenuste ning ärikinnisvaraga.
Raadi lennuvälja tagumisse otsa plaanitav kuni 60megavatine päikesepark võtab enda alla veidi üle 100 hektari ning selle rajamiseks vajaliku investeeringu suurus jääb vahemikku 40–50 miljonit eurot. Raadi jaam peaks tööd alustama aastal 2021. Praegu käivad läbirääkimised projekti osapooltega. Üheks takistuseks on maa-alal kõrguvad rehvimäed, sest on teadmata, kes ja millal need likvideerib.
Neinar Seli tegemistest pikemalt saab lugeda homsest Äripäevast.
Seotud lood
Eri põlvkondade ühtseks ja tõhusaks tiimiks sidumine võib olla keerukas, kuid õigesti juhitud meeskondades toovad vanemate kogemused koos nooremate avatud mõtlemisega kokkuvõttes paremaid tulemusi, leitakse saates “Minu karjäär”.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Viimased uudised
Õigusruum ja ärikultuur riigis on euroopalik
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele