Ühisrahastused saavad aasta finantsinspektsioonilt loa taotlemiseks
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse järgi peab enamik Eesti ühisrahastuse pakkujatest hakkama taotlema finantsinspektsioonilt tegevusluba. Inspektsioon hakkab loataotlusi vastu võtma 10. novembril.
Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler märkis, et uus regulatsioon ja järelevalve ei võta investoritelt riski, et ühisrahastusprojekt ebaõnnestub. Foto: Liis Treimann
Ettevõtetel on tegevusloa hankimiseks aega üks aasta, teatas inspektsioon. Finantsinspektsioon soovitab tegevuslubade taotlused esitada varakult. Jättes taotluse esitamise üleminekuperioodi lõppu, tuleb arvestada võimalusega, et tegevusluba ei väljastata 2022. aasta 10. novembriks ning ühisrahastusteenuse osutamine tuleb lõpetada.
Ühisrahastuse metsik lääs hakkab vähemalt Euroopa Liidus lõppema, mistõttu peavad väikeinvestorite raha vahendavad platvormid valima endale kindla ärisuuna ja tõsiselt panustama riskijuhtimisse, kuid juba praegu on selge, et kõik sügisel algavat tuleproovi ei läbi.
Äripäeva luubi alla sattunud ühisrahastuse Crowdestor asutaja Janis Timma tunnistas Läti blogijale Kristaps Morsile antud intervjuus, et nii Eesti finantsinspektsioon (FI) kui ka Läti finants- ja kapitalituru komisjon (FKTK) on esitanud Lätist juhitud Eesti investeerimisteenuse pakkujale küsimusi.
Eelmisel sügisel võimaliku investeerimiskelmuse tõttu kriminaalmenetluse kaela saanud ühisrahastusportaal Wisefund võitis kohtus portaali pankrotti nõudnud investoreid, kuna nii Harju maakohus kui ka Tallinna ringkonnakohus leidsid, et investorite esitatud avaldus polnud piisavalt selge.
Karmide süüdistustega võitleval Lätist juhitud ühisrahastusplatvormil on ka oma registrijärgsel kodumaal Eestis kolm laenuprojekti, mis kasumi asemel on tootnud hulgaliselt tühje lubadusi.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”