Riik võtab pahatahtlikud pankrotipõhjustajad pihtide vahele

Seaduse järgi suure mõjuvõimu saanud pankrotihaldurite valvamiseks võiks ringkonnakohtunik Kersti Kerstna-Vaksi sõnutsi luua maksejõuetuse teenistuse, kellel oleks õigus võtta enda kätte iga pankrotiasi, mille kohta kaebus laekub.

Ärikeelud, pankrotimenetluse kiirendamine ja võlgnikult jokutamisõiguse äravõtmine - veebruarist rakenduv pankrotiseadus toob praktikasse palju muutusi.

Eestis on pankrotimenetlustega midagi mäda, need võtavad kolm korda kauem aega ja toovad võlausaldajatele tagasi kordi vähem vara kui mujal maailmas. Pankrotiseaduste muudatused peaksid seda nüüd muutma.

Kui ärikeeldude ning pankrotimenetluste muudatuste koha pealt erapraksise pidajatel ja riigil suuri eriarvamusi pankrotiseaduse revisjoni ajal ei tekkinud, siis ootamatud muutused kohtulike hüpoteekidega teevad justiitsministeeriumile ning maksu- ja tolliametile tuska.

“Inimesed omavad põhjalikku ülevaadet sellest, mitu sammu nad päeva jooksul on teinud ja kui palju kaloreid kulutanud – aga kui küsida pealtnäha lihtsaid küsimusi ettevõtte andmete, süsteemide ja logide kohta, siis ollakse omadega ummikus,” möönab kodumaise ettevõtte ByteLife juht Janek Gridin murelikult.