Suur reede raadios: metsikud küülikud, nädala kuumimad teemad ja kiire kasv

9.50–10.00 "Obskuurne majandus". Üheks maailma halvimaks otsuseks on peetud Austraaliasse küülikute viimist. Lihavõtete hakul räägimegi veidi metsikutest küülikutest, kelle populatsioon Austraalias sai alguse 1850ndatel AINULT 13 küülikust. Nüüd on Austraalia juba üle 150 aasta võidelnud kohutavate pikkkõrvadega, kes võtavad igal juhul munadepühalt jäneste armsuse ära.

Kuidas see kõik on Austraalia majandust mõjutanud ning isegi šokolaaditööstust, kuula saatest “Obskuurne majandus”. Saatejuht on Linda Eensaar.

11.00–12.00 "Äripäev eetris". Nädalat kokkuvõtvas arvamussaates võtavad ajakirjanikud suuresti ette Tallinna Sadama kohtuasjast tõukunud rahvakohtuniku institutsiooni jamad.

Ajakirjanikud arutlevad, kas rahvakohtuniku taandumise tõttu tekkinud oht, et aastaid kestnud Tallinna Sadama eksjuhtide altkäemaksu kohtuasi võib uuesti alata, paneb küsimärgi alla rahvakohtuniku ameti vajaduse.

Arutlusele tulevad veel Soome valimisted ja NATOga liitumine ning huvide konflikti sattunud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri käitumine. Saates räägivad Äripäeva ajakirjanikud Martin Johannes Teder, Eliisa Matsalu ja Indrek Lepik.

13.00–14.00 "Kiired ja vihased". Kuueaastane tehisintellekti ja masinõppega tegelev MindTitan on ennast igati tõestanud – kaasatud pole ei välisinvesteeringuid ega laene, kasvatud on orgaaniliselt vaid klientidelt tulevate tellimuse toel. MindTitan jõudis teist korda järjest gaselli TOPi ning eelmisel ja üle-eelmisel aastal jõuti ka parimate palgamaksjate edetabelisse.

Kuidas maksu- ja tolliametiga tehisintellekti toel ümbrikupalka maksvaid pätte taga aeti ning miks on naiivne arvata, nagu tehisintellekti arendamine pausile läheks, räägib gaselliettevõtlusele pühendatud raadiosaates MindTitani üks asutajatest Markus Lippus. Lippust intervjueerib Marili Niidumaa.

15.00–16.00 "Terviseuudised". Kuna sel aastal on "Terviseuudiste" saates fookuses harvikhaigused, siis oleme jõudnud hulgimüeloomini. Kuigi sõna harvik viitab, et tõbe palju ei esine, siis paraku pole see ka nii haruldane, et me kõik end kindlalt võiksime tunda. Esimene, mis võib hulgimüloomile viidata, on piinav seljavalu. Kuidas see pahaloomulise vereloomehaigusega seotud on, selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla hematoloog Diana Loigom. Saadet juhib Violetta Riidas.

Hulgimüeloom ehk pahaloomulise vereloomehaiguse üks esimesi füüsilisi tunnuseid on väljakannatamatu seljavalu. Kuigi pikka aega ei pruugi haigus ennast kuidagi tunda anda, siis on ta juba olemas ja arsti poolt avastatav. Kuidas sellised inimesed arsti vaatevälja satuvad, selgitab doktor Diana Loigom.

Kuulake Äripäeva raadiot Tallinnas ja Harjumaal 92,4 MHz, Tartus 97,7 MHz, Pärnus 91,9 MHz, Haapsalus 96,0 MHz, Saaremaal 101,7 MHz ja Ida-Virumaal 94,6 MHz.

Kuulamislingi ja nädala saatekava leiate siit.