Uus reform lubab palju, aga ei anna midagi: pole raha ega tööjõudu
Juulist jõustub hooldusreform, mille eesmärk on tagada, et iga Eesti eakas elanik saaks oma pensioni eest koha hooldekodus. Paraku pole see praktikas veel kuigi realistlik.
Teoreetiliselt annab reform hooldekodu klientidele võrdsed võimalused. Praktikas pole neis kohti. Foto: Andras Kralla
Seadus kohustab kohalikke omavalitsusi hindama inimese terviseseisundiga seotud abivajadust. Kui tal on suur abivajadus, ta ei saa kodus elada ja vajab järelevalvet, siis on kohalikul omavalitsusel kohustus tema hooldekodus viibimise eest tasuda.
Omastehoolduse reform ajab hooldekodud kahte leeri: üks pool näeb selles riigi trügimist vabale turule, teine pool loodab hoopis, et see kasvatab investorite huvi sektori vastu.
Nõutud konkurendid Reformierakonnast jäid pika ninaga
Keset suurt suvepuhkuste aega korraldas Kohtla-Järve linnavalitsus lühikese pakkumistähtajaga hooldekodu müügi, millest suurim konkurent sai teada tagantjärele ning hämmingus oli volikogu revisjonikomisjongi.
Ka üks bürokraatia ohver on Eesti Vabariigis liiga palju. Kui ametnikud keerukate juhtumite puhul otsustamisest loobuvad, mis on järjest levinum paheline võte, alluvad nõrgemad survele ja jäävad nii kaitseta, ütles õiguskantsler Ülle Madise riigikogus peetud iga-aastasel õiguskantsleri tegevust puudutavas kõnes.
Riigieelarve panustab üldiselt õigetele asjadele, aga ulatuslik rahajagamine viitab ohtlikule tendentsile, kirjutab endine justiitsminister, riigikogu liige Maris Lauri (Reformierakond).
Vanas Euroopas tavaline firmade ja muu vara põlvest põlve pärandamine on eestlaste jaoks uus teema. Meil siin on alles esimene põlvkond varavahetuseks ettevalmistusi tegemas.