Ekspresidendil on meelekindlus, et rahu on käega katsutav. Lisaks: Iisrael valmistub viimseks lahinguks, USA väänab Hiinat ja Euroopa inimõiguste kohus teeb ajaloolise otsuse.
![Ukraina sõja kõige olulisem lahing käib praegu Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari linna üle](https://static-img.aripaev.ee/?type=preview&uuid=47957239-14c2-5855-984c-1b00e388e09a&width=3840&q=70)
- Ukraina sõja kõige olulisem lahing käib praegu Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari linna üle Foto: AP/Scanpix
Zaporižžja tuumajaam, mis langes üsna pea pärast suure sõja algust Venemaa kätte, on olnud okupatsioonivõimule hea pinge kruttija ja kommunikatsioonirelv. Rahvusvahelise Tuumaenergeetika Agentuuri sõnul tabasid jaama hiljuti droonirünnakud, milles Venemaa süüdistab Ukrainat, aga mida ukrainlased omaks ei võta.
Venemaa on enda kontrolli all olevat tuumajaama ka varem suurtükkidest tulistanud, mistõttu poleks droonirünnak midagi eriskummalist. Liiati on tegu pigem survestamise kui pärisohuga, sest tuumajaam on ehitatud nõnda, et peaks vastu ka kokkupõrkele reisilennukiga. See ei tähenda mõistagi, et Venemaa ei saaks jaama seestpoolt õhku lasta, ohverdades selleks vajadusel ka omaenda inimesi.
Venemaa küünilisusest hoolimata leiab omajagu otsustajaid ja fantaseerijaid, et rahu on võimalik ka praeguse rindejoone ulatuses. Juhul kui Donald Trumpist saab novembris USA president, võib üks sedasorti fantaseerija olla taas maailma võimsaimas poliitilises ametis.
“Globaalne briifing” on Indrek Lepiku uudiskiri, mida saab endale tasuta postkasti tellida siit: www.aripaev.ee/uudiskirjad
Venemaa pommitab Harkivi maatasa. Vene väed on suurendanud raketi- ja droonirünnakuid Ukraina suuruselt teise linna pihta. Nädalavahetusel sai surma vähemalt kaheksa inimest, kui Vene droonid tabasid öösel üht magalapiirkonda. Ukraina presidendi kabinetiülema Andri Jermaki sõnul kavatseb Venemaa mais-juunis korraldada Harkivi suunal uue pealetungi. Olulisim lahing käib Ukrainas aga praegu Donetski oblastis asuva Tšassiv Jari linna üle.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
NATO juhtriigid ei taha idatiiva poliitikut peasekretäri kohale, kartuses, et see sunniks allianssi astuma Venemaa suunal liiga ägedaid samme, rääkis riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson saates “Äripäeva arvamusliider”.
Nii kohalike kui ka välismaiste ettevõtjate ja investorite julgustuseks: Eesti kaitsevõime on viimasel ajal märgatavalt paranenud. Siiski vajab Eesti rohkem vahendeid, millega vastast hävitada piiri taga, ütles kaitseväe juhataja kindral Martin Herem.
Ukraina rünnakud Venemaa territooriumil asuva nafta- ja kütusetaristu vastu tulevad Vene tehastele väga kehval ajal, ütles Eesti Panga rahapoliitika ja välismajanduse juht Peeter Luikmel.
Varsti kuus kuud kestnud sõda Gaza sektoris ei näi lähiajal lõppevat, ütles Lähis-Ida asjatundja Peeter Raudsik.
Keeltekool Kirjatäht tähistab veeburarikuus kümnendat tegutsemisaastat. Seda, et aeg on tegusalt ja lennates läinud, kinnitab tõsiasi, et ümmarguse tähtpäeva saabumist tuli kooli juhile ning asutajale Ülle Koppelile meelde tuletada. “Numbrid on minu jaoks kõige nõrgem külg. Need ei seisa meeles, kipuvad ununema ja sassi minema,” naerab ta.