Tarbimise jalajälge vähendavad ettevõtted, tarbijad ise aga suurendavad
Soomlaste tarbimise süsinikujalajälg on sellel sajandil peaaegu poolitunud, aga see on puhtalt ettevõtete teene, kodumajapidamiste kasvav tarbimine ja üleminek heitmemahukamatele toodetele on osa edust ära söönud.
Olkiluoto tuumajaama uus pokk on andnud oma panuse süsinikuheitmete vähenemisse. Foto: AFP/Scanpix
Soome kodumajapidamiste tarbimiskulutuste keskmine süsinikujalajälg oli 2000. aastal iga soomlase kohta ligikaudu 14 tonni süsinikdioksiidi ekvivalenti (CO2), siis 2021. aastal oli vastav näitaja 7,7 tonni CO2, teatas riigi keskkonnakeskus.
Kui vaadata toiduainetööstuse sektorit investori pilguga, siis üha sagedamini kasutatakse ettevõtte kuvandis terminit „mahe”. Suurt pilti ja pikka plaani silmas pidav investor võiks nüüd ju arvata, et mahetootjate päralt on tulevik ning neisse ettevõtetesse on pikaajalisel investoril põhjust panustada. Päris nii lihtne see siiski ei ole.
„Teeme ära“ talgute stiilis ettevõtmine, kus kõik linnakodanikud saaksid linna haljastades näpu mullaseks, oleks paljudest väikestest sammudes koosnev suur samm rohepöörde suunas, kirjutavad Elise Ots ja Henri Daniel Ots arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõlab naljanumbrina, aga omaette saavutus on seegi, et Eesti teedel liikleb praeguseks kolm elektriveokit. Samas on elektriveoki kasutuskogemus ja efektiivsus omanikke meeldivalt üllatanud.
Kui ettevõtted soovivad laieneda välisturgudele, on Balti riigid sageli nende esimene valik. Naaberriikides tegutsemine pakub palju võimalusi, kuid toob kaasa ka mitmesuguseid probleeme. Kuigi Balti riikidel on sarnane kultuuriline ja ajalooline taust, takistavad Leedu, Läti ja Eesti vahelised õiguslikud ja maksualased erinevused sageli ettevõtete kasvu. Need väljakutsed ei ole siiski ületamatud.