Euroopa Liidu uus maksualgatus võib teha lõpu väikemajutajatele

Kuigi ajakirjanduses on viimasel ajal olnud tähelepanu all platvormitöö direktiiv, siis ka ViDA (VAT in the Digital Age) puudutab platvorme nagu Bolt, Wolt ja Airbnb.

Euroopa Liit proovib järjest enam platvormidele halduskohustusi juurde panna, ViDa ja platvormitöö direktiiv ei ole lõpp, ütles Soraineni vandeadvokaat Verner Silm “Soraineni sageduse” saates. Tema hinnangul võib alles kümne aasta pärast näha platvormitöö muutumist tavaliseks regulaarseks äritegevuseks, kus enam suuri üllatusi ette ei tule.

ViDA puhul tekitab arutelusid eelkõige platvormidega seotud käibemaksu kogumine. Nimelt on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõuniku Helen Pahapilli sõnul üheks ViDA elemendiks platvormide kaudu teenuseid osutavate isikute käibemaksu kogumine, mille järgi peaksid käibemaksu tasuma ka näiteks Airbnb-s lühiajalist majutusteenust pakkuvad isikud, kes ei ole käibemaksukohustuslased.

Silma sõnul võib käibemaksu juurde lisamine muuta igasuguse kodumajutuse täiesti konkurentsivõimetuks. „Kui me praegu lisame kodumajutusele, mis eelnevalt ei olnud käibemaksukohustuslane, käibemaksu 22% ilma sisendi mahaarvamisõiguseta, tekitame automaatselt olukorra, kus eelduse kohaselt väikemajutajad või kodumajutajad ei suuda enam teenust osutada.“

Eesti riik seisab ettevõtjaid kahjustavatele ja riigi halduskoormust ebavajalikult suurendavatele ViDA punktidele vastu, olles oma vastasseisuga näiliselt Euroopas üksi. Pahapilli sõnul pole olukord aga sugugi lootusetu. „Me räägime läbi praeguse Euroopa Liidu eesistujariigiga ja näeme vaeva ka sellega, et need riigid, kes on kas ükskõiksed või kes tegelikult meid toetavad, aga ei ole mingil põhjusel pidanud vajalikuks seda avalikult öelda, seda teeksid.“

Samas rõhutavad maksueksperdid, et ViDA-l on meile kõigile positiivne mõju. „Kui ViDA päriselt läbi läheb, kas või ainult e-arvete puhul, siis tegelikult lähevad teenused halduskoormuse vähenemise tõttu klientide jaoks odavamaks,“ ütleb Silm.

Kui ViDA mõjutab meid kõiki, siis tulumaksuga seotud HOT (Head Office Taxation) puudutab Euroopa mõistes väikseid ja keskmise suurusega ettevõtteid, mis on Eesti kontekstis üsna suured ettevõtjad.

„HOT reguleerib väikese ja keskmise suurusega ettevõtete maksustamist juhul, kui nad on otsustanud laieneda teise Euroopa Liidu liikmesriiki, nad on alles laienemisfaasis, nuusutavad seal turgu. Nad ei ole asutanud sinna äriühingut, vaid tegutsevad püsiva tegevuskoha kaudu,“ selgitab Pahapill.

Uus direktiiv aitab selliste ettevõtete halduskoormust oluliselt vähendada, sest ettevõtjad peavad maksudeklaratsiooni esitama ainult oma koduriigi maksuametile. Näiteks kui Eesti ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht, siis arvutab ta nii oma „peakontori“ kui ka püsiva tegevuskoha maksukohustuse välja Eesti maksureeglite kohaselt ja esitab maksudeklaratsiooni ainult ühele maksuametile ehk Eesti maksuametile. Maksuamet võtab Soome tulumaksumäära, kohaldab seda püsiva tegevuskoha tulule ja kannab Soomele maksu üle. „Kõlab hästi,“ arvab Silm.

Teine probleem, mida Silma sõnul HOT lahendada aitab, on püsiva tegevuskoha registreerimata jätmine, mis võib olla pinnuks silmas ka maksuametile. Nimelt jätavad tema sõnul paljud ettevõtjad väga suure halduskoormuse tõttu püsiva tegevuskoha registreerimata. Kui seda protsessi aga väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks lihtsustada, jättes registreerimise reeglid samaks kui ettevõtja koduriigis, suurendaks see vandeadvokaadi hinnangul oluliselt püsivate tegevuskohtade registreerimist.

Selleks, et HOT reaalsuseks saaks, peavad kõik ELi liikmesriigid sellega nõus olema. Pahapilli sõnul võib teistele riikidele probleeme tekitada Eesti enamikust liikmesriikidest erinev maksusüsteem, mille tõttu saaks näiteks Soome Eesti ettevõtja tulumaksu kätte alles siis, kui ettevõtja kasumit jaotab, mitte igal aastal. Samuti ei pruugi Pahapilli sõnul osad liikmesriigid HOT-i toetada, sest see võib rikkuda riikidevahelist maksukonkurentsi.

Ka FASTER-i algatus (Directive on Faster and Safer Relief of Excess Withholding Taxes) on seotud tulumaksuga. Nagu direktiivi lühend viitab, on see ellu kutsutud selleks, et enammakstud tulumaksu tagasi saamise ülimalt ajamahukat protsessi kiirendada.

„Euroopa Liit ja liikmesriigid ise saavad tegelikult kaasa aidata, et seda protsessi olulisel määral kiirendada. Ja kiirus ongi terve selle direktiivi võti. Kui see on vähegi võimalik, siis tuleb investoritele abiks tulla,“ räägib Silm.

Põhiline asi, mis Silma sõnul FASTER-iga kaasneb, on digitaalne residentsussertifikaat või tõend. Seda saab igaüks küsida oma kohalikult maksuametilt ja see väljastatakse kõigest 14 päeva jooksul. Selle dokumendi saab esitada näiteks oma pangale või maaklerile.

Niiviisi liigub enammakstud tulumaksu küsimise ülesanne inimeselt pangale. „Küsi maksuametilt see tõend ära, meie tegeleme edasi probleemiga,“ kirjeldab Silm inimesesõbralikku tulevikku, kus pangad hakkavad igakordse registreerimise korral tõendit küsima.

Kuna tõendi väljastamine on IT-süsteemi põhine, ei ole vaja ka palju inimesi tööle võtta. „Kõik asjad tehakse tegelikult arvutite poolt ära ja lõppkokkuvõttes on investoril täna sellest ainult võita,“ räägib vandeadvokaat.

ELi maksualgatustele keskenduvat „Soraineni sageduse“ saadet juhivad Soraineni advokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas. Külas on rahandusministeeriumi maksupoliitika nõunik Helen Pahapill ning Soraineni vandeadvokaat ja maksupoliitika ekspert Verner Silm.