Ravimite hulgiturul hoitakse väiksed tegijad söögilaua juurest eemal
Kuigi konkurentsiameti hinnangul tuleb apteegitarkvara väljaarendamisel ja rakendamisel järgida, et üht ravimite hulgimüüjat ei seataks teistega võrreldes eelisseisundisse, siis kahe väiksema hulgifirma näited tõestavad pigem vastupidist.
Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.
Äripäev töötas läbi paarsada Eesti apteekide majandusaasta aruannet ning leidis mustreid ja diile, mis lubavad väita: apteegiturul käib suur näitemäng.
Eesti juhtivad ravimite hulgimüüjad teevad ravimitootjatega salakokkuleppeid ja teenivad sellega igal aastal kümneid miljoneid eurosid, kirjeldavad Äripäevale allikad – saladiilide tõttu on ravimite hinnad kunstlikult üles puhutud nii, et kaotavad tervisekassa ja patsient.
Töötukassa peale mõeldakse enamasti siis, kui räägitakse töötusest, koondamistest, maksude tõstmisest või koolitustest. Vähem tuleb jutuks aga tööturuasutuse tase ja võrdlus teistega, eelkõige muidugi naabritega.